Tallinki järjekordne kahjum nörritas väikeaktsionäre

Oma majandusaasta kolmandas kvartalis ehk vahemikus märtsist maini teenis Tallink 2,75 miljardi kroonise käibe juures 270 miljonit kahjumit. Mullu olid need numbrid 2,94 miljardit käivet ja 34,2 miljonit kahjumit.

Tulemused olid alla Swedbanki ootuste. "Suure kahjumi põhjusteks olid nõrgad müüginumbrid nii kaubaveoteenuste müügis kui ka reisijatega seotud segmentides - piletid, majutus ja tarbimine pardal/maismaal," kommenteeris panga aktsiaanalüütik Marko Daljajev.

Kõrged püsikulud on käibe languse tõttu toonud Tallinkile juba teise suure kvartalikahjumi, lisas ta. "Avalikustatud nõrgad majandustulemused on Tallinki riske oluliselt kasvatanud, mistõttu oleme aktsia hinnasihti ümber vaatamas," märkis analüütik.

Daljajevi ütlusel on käimasolev kvartal Tallinki jaoks tipphooaeg ning pank ootab kasumlikku kvartalit isegi praegustes nõrkades majandusoludes. "Samas järgmise majandusaasta tulemused sõltuvad sellest, kuidas ettevõte uutes oludes kohandub. Oluliseks probleemkohaks on ettevõtte kõrge laenukoormus," rääkis ta.

Järgneva 12 kuu jooksul tuleb laevafirmal tagasi maksta ligi 1,9 miljardit krooni laenu, lisandub intress ja arvelduskrediidi tagasimakse. "Selle teenindamine eeldab ettevõttelt oluliselt paremaid tulemusi, kui praegu on suudetud näidata," ütles Daljajev.

LHV analüütiku Sten Pisangi sõnul pole Tallinki viimaste kvartalite tugevad reisijatenumbrid tulemustesse positiivsust lisanud. Tallinkil on tema ütlusel väga suured püsikulud ning väiksemgi kukkumine tuludes avaldab negatiivset mõju kasumlikkusele. "Oluliselt langenud kasumlikkuse tagajärjel ületas 269,8 miljoni kroonine puhaskahjum tugevalt LHV oodatud 65miljonist kahjumit," lisas ta.

Tallink ise tõi suurte miinuste põhjustena välja eelkõige kaubaveotulude languse, Rootsi krooni nõrgenemise ja tarbijate käitumise muutumise. Madalam keskmine tulu reisija kohta mõjutab jätkuvalt kontserni müügitulusid ja kasumit, seisis börsile saadetud teates.

Samas märgiti, et juhatus pole ettevõtte üheksa kuu tulemustega rahul ning kontsern otsib kulude kokkuhoiu võimalusi. Ühe lahendusena plaanitakse alandada juhatuse töötasusid viiendiku võrra ning tipp- ja keskastmejuhtide palka 15%.

Tallinki aktsionär Argo Pärn lootis, et laevafirma jääb kasumisse. "Reisijate arv on ju kasvanud ja ka nafta hind on päris hea. See on küll täitsa halb üllatus," kommenteeris ta kvartalikahjumit.

Samas rõõmustas ta palgakärpe üle. "Kui nad nüüd ka veel nendest puukettevõtetest lahti saaksid, siis oleks nagu eriti tore. Valuutavahetus ja mida nad seal laevas teevad," märkis Pärn.

Ühe võimaliku variandina käis Tallink välja selle, et kui olukord ei parane, küsitakse uute aktsiate vastu investoritelt raha juurde. "See on huvitav teema, sest praegune aktsia hind võiks pigem viidata hoopis sellele, et kas võiks äkki oma osalust suurendada. On teada, et ega raha juurde panna ei taha ju keegi. Samas oleks hea võimalus osalust kasvatada," ütles Pärn.

Tallink peaks likviidsust parandama. Kui kvartalikahjum iseenesest polegi eriline üllatus, siis ebameeldiv on selle ulatus ja veelgi ebameeldivamad Tallinki juhtide pessimistlikud ootused lähituleviku suhtes.

See tähendab, et kasumihunnikuid ei oodata. Samas on Tallinki bilanss pingeline - käibevara on 1,9 miljardit krooni, lühiajalisi kohustusi aga koguni 4,56 miljardit. Käimasoleva majandusaasta jooksul on ettevõttest rahavoogudena välja jooksnud 590 miljonit krooni.

Suvine aeg peaks ses osas küll leevendust tooma. Üldise fooni taustal on Tallinki juhtide otsus keskenduda kulude kokkuhoiule vaid tervitatav.

Samuti oleks kitsal ajal suureks abiks laevade müügist või nende rendist saadavad lisakroonid.

See aitaks parandada kehva likviidsust.

Autor: Kaisa Tahlfeld