Hirmutada, mitte üksi armu anda

Tänasest Äripäevast selgub, et 7643 ettevõtet ei ole esitanud majandusaruannet koguni 2007. aasta kohta. Tahes tahtmata tekib küsimus, kas ettevõtluskeskkond on Eestis juba liiga ettevõtjasõbralik, sest tegutsevaist ettevõtjaist enam kui kümnendik ei täida neile seadusega pandud kohustusi ka peale mitmeid hoiatusi.

Need juhud, kus riik on seadusest üle astunutega käitunud nii karmilt, nagu reeglid ütlevad, üles lugemiseks jääb piltlikult öeldes ka kahe käe sõrmedest liiga paljuks.

Riigi liigne heatahtlikkus hakkab varem või hiljem kahjustama ausat konkurentsi ettevõtluses endas. Aruannete esitamata jätmine muudab keskkonna läbipaistmatuks, kus on hea tegutseda vaid sahkerdajatel, aga mitte seaduskuulekatel ettevõtjatel.

Ettevõtjatel ei maksa alahinnata majandusaasta aruandeid - nende põhjal saab otsustada, kas potentsiaalne koostööpartner on usaldusväärne või mitte - milline on tema ettevõtte seis ning kuidas on see viimase aasta jooksul muutunud.

Seegi informatsioon on paratamatult vananenud - tuleb eelmise majandusaasta kohta. Ent parem see, kui üldse mitte midagi.

See, kui võimalik partner on jätnud aruande esitamata, võiks manitseda ettevõtjat ettevaatusele ning kaaluma väga hoolikalt, kas sellise ettevõttega tasub ikka lepingut sõlmida.

Kirjutasime hiljaaegu, et pankade jaoks on kliendi puhul aruandega viivitamine olulise tähenduse. Pangad jälgivad selliseid seiku oma otsuste tegemisel väga hoolsalt. Ning ettevõtja võib vaid iseennast süüdistada, kui pank jätab tema käibekrediidi- või ettevõtluslaenu taotluse rahuldamata.

Võimalik, et rasked ajad majanduses on pannud ettevõtjad üleastumistele lihtsamini läbi sõrmede vaatama. Samuti ei ole reegli eirajatega lihtne hakkama saada - protseduurid on keerulised ning aruande esitamata jätnu võib olla ja sageli ongi maksuvõlglane. Nende soov ongi jääda tähelepanuta, lootes, et ta kustutataksegi registrist, ilma et peaks oma kohustusi teiste ees täitma.

Mõned ettevõtjad ei teagi, et neil on vaja mingeid aruandeid riigile esitada. Ent enamjaolt jäetakse andmed siiski sihilikult esitamata. Mõni püüab äri kehva seisu avalikkuse eest võimalikult kaua varjata, mõni oma vara päästa.

Aruande 2007. aasta eest on hoiatustele vaatamata esitamata jätnud hulk ettevõtteid, kelle omanikeringis on tuntud inimesed, näiteks Oliver Kruuda, Rein Kilk, Anders Tsahkna jt.

Riigi viimase pooleteise aasta liiga leebe käitumine on paraku sellistes inimestes süvendanud karistamatuse tunnet. Pigem tasuks võtta ette kas või kohtuskäik mõne suure sahkerdaja vastu - see distsiplineerib ka väiksemaid.

Autor: ÄP