Rohelise energia võidukäigust saavad tootjad tööd

Eesti firmadel on siiani tulnud tegemist teha ennekõike tuuleenergia projektidega, lähiajaks on märk maha pandud mitme uue mahuka tuulepargiarenduse käivitamiseks. Tähelepanuväärne on, et kuigi kõrge arengutasemega riikides majandus üldiselt langeb, pole see langus siiski märkimisväärselt räsinud nn alternatiivenergeetika projekte.

BLRT Grupi kommunikatsioonidirektori Anu Hallik-Jürgensteini sõnul on ettevõtte üks strateegilisi suundasid panustamine taastuvenergeetikasse, sest selle osakaal maailmas kasvab jõudsalt.

"Globaalse majandussurutise tingimustes ei ole taastuvenergeetika sektoris märkimisväärseid kukkumisi olnud," teadis ta öelda. "Lepingutega on meil kaetud tuuleenergia, aga hoiame ennast kursis ka teiste suundadega nagu näiteks mereenergia."

Praegu on BLRT Grupil tuuleenergia sektoris lepinguid umbes kahe miljardi krooni väärtuses.

"Valmimas on spetsiaallaev WindLift1, mis hakkab Põhjamerre paigaldama ja hooldama meretuulikuid, sinna ehitasime ka transformaatorplatvormi, mis muundab tuulikute toodetud energia sobivaks elektrivõrkudele." Meretuulikutele ehitatakse veel kolmjalgadest vundamente, maismaatuulikutele ABB tellimusel võlle jms.

"Käimas on mitmeid läbirääkimisi uuteks lepinguteks," rääkis Hallik-Jürgenstein. "Eesmärk on tootmisahela suurendamine ja oleme kaalunud võimalusi ise tuuleparkide rajamises osaleda."

ABB Balti riikide juhi Bo Henrikssoni sõnul on energiatõhusus kahanevate ressursside tingimustes muutumas järjest olulisemaks ja paljusid valdkondi mõjutavaks.

"Energiatõhususe potentsiaal on hoomamatu, sest arendustöö energiatõhusate tehnoloogiate ja taastuvenergia tootmise valdkonnas käib pidevalt," tõdes Henriksson. "Energiatõhususe vajadus tekib mitmete tegurite seose tulemusena, millest ökoloogiliste põhjuste kõrval on üks olulisemaid nõudluse ja ressursside ebaühtlane paiknemine."

Kui võtta aluseks SKP, on Henrikssoni sõnul Hiina majandus umbes neli korda väiksem kui USA majandus, kuid Hiina osakaal maailma energiatarbimises võrreldes USAga on vaid kaks korda väiksem.

"Hiina majandus on väiksem ka võrreldes Jaapaniga, kuid samas tarbivad hiinlased kaks korda rohkem elektrienergiat kui jaapanlased," ütles ta. "Siin ongi küsimus tõhususes - juba kümneprotsendiline langus hiinlaste elektritarbimises annab tohutu energiasäästu."

Hendriksson kinnitas, et energia ebatõhusa kasutamisega seotud peamine mure - CO2 emissioon - oli 2006. aastal 27,9 miljonit tonni, sektorite kaupa moodustas elektritootmine sellest 41%, tööstus 16%, erasektor, teenused, põllumajandus 12%, muu 8%.

Sellise kolossaalse heitmekoguse juures tuleb eraldi rõhutada, et koguni 80% energiast läheb transpordi, tootmise, ülekande, jaotuse, tööstusprotsesside ja tööstustootmise käigus kaduma.

"Tänapäevased uued tehnoloogiad võimaldavad vähendada kadusid 20-30%," märkis Henriksson. "Ainuüksi ABB toodetud sagedusmuundurid säästavad 130 miljonit megavatt-tunni elektrit aastas, mis vastab ligikaudu 32 miljoni kodumajapidamise iga-aastasele elektritarbimisele arenenud riikides," selgitab ta. "See võimaldab vältida CO2 emissiooni ligi 109 miljoni tonni võrra, mis on rohkem kui Soome aastane CO2 emissioon."

Praegu moodustab taastumatutel energiaallikatel põhinev energiatootmine 81,7% maailmas toodetavast energiast, taastuvatel aga vaid 18,3%. Taastuvate energiaallikate panusest haarab lõviosa hüdroenergia (16%), ülejäänud tootmisliikide osakaal on marginaalne - biomass moodustab näiteks 1,3%, tuul 0,7%, geotermiline energia 0,3%.

Eestis on ABB üle 1100 töötajaga suurettevõte. Elektrimasinate tehases töötab üle 400 töötaja, tööstuselektroonika tehases ligi 150 töötajat. Mõlema tehase toodang läheb sajaprotsendiliselt ekspordiks, seetõttu võib vaid oletada, kas toodangust midagi Eestisse ka ringiga tagasi jõuab, kuid välistatud see pole.

"Eestis on taastuvenergia kasutuselevõtt alles lapsekingades ning sõltub nii riigi energiapoliitikast kui erasektori investeerimisvalmidusest," tunnistas Henriksson, lisades, et taastuvenergia potentsiaal tundub olevat tohutu ja selle osakaalu suurenemises ei saa olla kaotajaid.

Õlitootja Addinol on tootearenduse põhirõhu suunanud keskkonnasäästlike tehnoloogiate, alternatiivenergeetika ja rohelise energia projektidele, milles nähakse maailmamajanduse põhilisi arenguid.

Ettevõtte Balti turu juhi Meelis Orgla sõnul hakkas Addinol juba kümme aastat tagasi Saksamaal välja töötama n-ö tuleviku määrdeaineid ja nüüdseks on need tegevused hakanud vilja kandma.

"Alternatiivsetest energiaallikatest on tuuleenergial suur tulevik ja seetõttu oleme välja töötanud tuulegeneraatoritele spetsiaalsed reduktoriõlid," märkis ta.

Maailmakogemus on näidanud, et just reduktor on eluliselt tähtis tuulegeneraatori pideval käitamisel. "Enamasti on tuulegeneraatorite tööseisakud põhjustatud reduktori rikkest," kinnitas Orgla. "Spetsiaalsete reduktoriõlidega on saavutatud tuulegeneraatorites väga häid tulemusi - pikenevad õlivahetusintervallid, purunemisi ja tööseisakuid on vähem, see aga omakorda aitab kokku hoida kulusid."

Teiseks rohelise energia suunaks firmas on biogaasi toodang.

"Kuna biogaas on "kapriisne" gaas - tooraine ehk põllumajanduslike jääkproduktide kvaliteet on väga kõikuv - peab õli suutma mootoris vastu pidada kõigile tootmise kõikumistele," rääkis Orgla. "Kui õli ei pea vastu, on tootjal kahjud suured ja kogu ettevõtmine võib jääda kahjumisse. Seega on biogaasi seadmetes tähtis just õli kvaliteet ja vastupidavus tooraine kvaliteedi kõikumistele."

Euroopas on Addinoli biogaasimootoriõlid kasutusel üle 700 biogaasijaamas ja gaasimootoriõlide aastane müügikasv on 50%.

"Balti riikides teeb Addinol koostööd kuue suure biogaasijaamaga ja lähiajal tuleb neid veel juurde," kinnitas ta.

Kolmanda alternatiivenergeetika suunana käsitleb Orgla päikeseenergiat, kus spetsiaalsed termilised päikeseenergiajaamad toodavad soojust hoonete või vee konditsioneerimiseks.

"Sel teel toodetud soojust kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks," märkis ta. "Päikeseenergia on Eestis vähese päikese tõttu küll visalt arenev suund, kuid ka päikesekollektoritele on siinsel turul saadaval uued spetsiaalsed tooted."

"Ootame, et ka Eestis käivituksid uued rohelise energia projektid senisest kiiremini, nii nagu need jõudsalt arenevad teistel suurtel turgudel," ütles ta.

Alternatiivenergiat toodetakse Eestis reaalselt juba praegu, kuid lähiaastatel peaks selle osakaal suurenema. Tuulikute võimsus on viimase kümne aastaga kasvanud, iga aastaga umbes 5-30%.

Tuulikuparkide puhul annab üldehitus väga palju tööd kohalikele - vundamendid, algjaamad, elektriliinide tööd jne. Tuulikud ise on küll komplektsel kujul imporditud, kuid sisaldavad komponente, mida valmistavad ka mitmed Eesti metalliettevõtted.

Eesti ettevõtted saavad alternatiivenergeetikast juba praegu kasu, tulevikus kindlasti tunduvalt rohkem.