Telefonijuristide arv kasvas plahvatuslikult

Sel kevadel tõmbas Eesti Õigusbüroo tähelepanu Tallinna ühistranspordi peatustesse välja pandud suurte plakatitega, kus lubas telefoni teel õigusabi anda 24 tundi ööpäevas. Telefonikonsultatsiooni soovijaid tekkis nii palju, et juunis ei saanud pooled helistajad liinile.

Eesti Õigusbüroo peajurist Tõnu Tuppits tunnistas Äripäevale, et firma oli sunnitud algset kümnest juristist koosnenud töötajaskonda kiiresti suurendama, kuna käivitamisel ei osatud nii suurt nõudlust ette näha.

"Käivitasime kümne konsultandiga, praegusel ajal tegutseb üle 30 juristi ja oleme jätkuvalt huvitatud pädevatest juristidest, kellele tegevust pakkuda, sõltumata juristide asukohast või ajalisest võimalusest õigusabi anda," rääkis Tuppits.

Büroo jagab nüüd nõuandeid ka veebi vahendusel, aidates vajadusel dokumente koostada ning klient saab telefonijuriste ka end esindama tellida.

Pärast Eesti Õigusbüroo käivitamist võtsid meedias mitmel korral sõna tuntud advokaadid, kes ütlesid, et telefonitsi ei tohiks juriidilist nõu anda, kuna tõhus õigusabi põhineb dokumentidel. Ühtlasi avaldati kahtlust, kas firma tohib õigusabi pakkuda nii, et tarbija ei tea, kes talle täpselt nõu annab.

Justiitsministeerium tervitab igasugust algatust ja tegevust, mis on suunatud inimeste õigusteadlikkuse tõstmisele ja õigusabi kättesaadavusele. Samas aga peame vajalikuks hoiatada ja rõhutada, et nii nagu kirurg ei saa kedagi telefoni teel opereerida, ei sobi telefoni teel õigusnõustamine vähegi keerukamate või mahukamate õiguslike küsimuste lahendamiseks.

Telefoninõustamine ei tohiks kaugemale minna lihtsatele küsimustele vastuste andmisest, kus vastus ei sõltu muudest asjaoludest (nn taustinformatsioonist) ja nende analüüsist.