Suurenev nõudlus tõstab küttepuidu väärtust

Ain Alvela 19. august 2009, 00:00

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann ütles, et praeguseks on saematerjaliturul aasta algusega võrreldes toimunud 12protsendiline hinnatõus.

"Edasi võib prognoosida stabiilsust või langust, kuna neljandasse kvartalisse eriti palju ette müüdud pole ning ostjad on ettevaatlikud," tunnistas Otsmann. "Kevadsuvise hinnatõusu põhjus polnud tarbimise kasv, vaid pakkumise vähenemine."

Otsmanni sõnul on saepalgi hind aasta algusega võrreldes küll tõusnud, kuid edasist hinnatõusu ta siiski ei prognoosi.

"Kui saematerjalide turg püsib stabiilsena, siis püsivad ka palgihinnad stabiilsena ning vajalikud mahud tuleb turule tuua, et sissetulev rahavoog oleks tööstustel ja metsaomanikel maksimaalne," märkis ta.

Lahendusi tuleks Otsmanni hinnangul otsida arusaamise tekitamisest, et mets on meie rahvuslik rikkus ning seda on mõistlik heaperemehelikult kasutada ja majandada.

Otsmann lisab, et kuna Eestil on konkurendid Soome, Rootsi, Läti ja Leedu näol, tuleb meil tulemuste saavutamiseks olla hinnatasemetelt konkurentsivõimelisemad. "Paberipuu osas on hinnalangus põhjustatud Skandinaavia paberitööstuste tootmismahtude vähenemisest."

Eesti Metsaseltsi presidendi Heiki Hepneri sõnul on saematerjali turul toimunud teatud nõudluse kasv, mida on kindlasti toetanud ka mõningane elavnemine Eesti ehituspuidu ekspordile oluliste riikide ehitussektoris.

"Samas on tarbija ostuotsuste tegemisel väga ettevaatlik," leidis Hepner. "Vaadates tagasi metsamaterjali hindade dünaamikale kuude lõikes, siis laias laastus on olnud nii, et kõige madalam seis on juunis ja juulis. Augustis on hinnad kerkinud kevadisele tasemele ja sügise saabudes saavutatakse juba hinnatase, mis kuude lõikes väga suurelt ei kõigu."

2009. aasta alguses olid palgihinnad Hepneri sõnul langustrendis ja alles kevad-suvine periood tõi kaasa muutuse.

"Võib prognoosida, et palgi hind ületab aasta teises pooles aasta alguse hinna, kuid suurt kasvu tõenäoliselt ei tule," arvab ta. "Pigem toimub hinna stabiliseerumine juba saavutanud tasemele. Ei saa öelda, et see meie metsameest rahuldaks."

Majanduslanguse tõttu langenud ümarpuidu hind vähendas niigi tagasihoidlikku erametsaomanike huvi oma metsa üldse raiuda.

"See on seadnud meie saetööstuse mööda noatera käima," tõdes Hepner. "Juhul, kui tooraine nappus hakkab takistama saetööstuse toodangu mahu kasvu, võib puidu hind muutuda ettearvamatuks."

Paberipuidu hinna kujunemist on Hepneri arvates keeruline prognoosida.

"Suurema osa paberipuidust ekspordib Eesti Põhjamaadesse," ütles Hepner. "Meiegi maile jõudnud majanduslangus mõjus negatiivselt paberi tarbimisele, mis omakorda viis langusse paberipuidu hinna. Lisaks on Soomel, Rootsil omal piisav ressurss olemas ning meilt ostavad nad ainult siis, kui suudame odavamalt pakkuda."

Hepneri sõnul on selge, et majanduse elavnedes kasvab nõudlus paberi järele, mis omakorda tõstab selle tootmiseks vajamineva puidu hinda.

Erametsaliidu tegevjuhi Ants Varblase sõnul ei sõltu puidu hind mitte ainult turunõudlusest, vaid ka piirkonna metsanduse konkurentsivõimest.

"Mitte väga kaua aega tagasi olid meil võrreldes naabritega väga kõrged hinnad, samas metsa raiumine vähenes," rääkis ta.

Varblane märkis, et aasta eest alanud puidu hinna langus on küll pidurdunud, kuid see võib olla ajutine.

"Tavaliselt napib augustis saetööstusel palki, sest kevadel ja suvel on selle varumise võimalused piiratud," ütles ta. "Praegune hinnatõus on lühiajaline ja puidu hindade madalseis jätkub neli-viis aastat, sest meie omanikud on seatud naaberriikide metsaomanikega võrreldes raskemasse olukorda."

Maksupoliitikas ei ole Varblase sõnul muudatusi tehtud, puidu veoks tehtavad kulutused on meil kolmandiku võrra kõrgemad naabrite omast ja valitsuse eksporditoetuse paketis ei ole puidu eksport toetatav.

Ta rääkis, et palgi raiumisega tekib ka paberipuud ja teisi peenemõõdulisi sortimente, mille realiseerimisega koduturul on raskusi. "Hiljutise tormi tõttu Prantsusmaal on Euroopas sellise materjali üleküllus ja Prantsusmaa on loonud igasuguseid soodustusi, et kohapeal tarbimist mitte leidev materjal saaks eksporditud," ütleb ta.

Paberipuu hinnalanguse on Varblase arvates põhjustanud majanduse jahtumine ja lõunamaiste, kiirekasvulistel puuliikidel põhineva tselluloositootmise areng.

"Metsanduse arengukava aastaks 2020 peab andma suunised, kuidas kodumaist taastuvat ressurssi ökonoomselt kasutada ja metsandussektori konkurentsivõimet säilitada," ütles ta. "Puidukasutuse suurendamisele aitaks kaasa ka riigireservi jäetud metsamaade kiire müük nendele metsaomanikele, kes selleks huvi üles on näidanud."

Kui palgi hind on keeranud tõusutrendile, siis küttepuit nagu ka paberipuit on olnud jätkuvalt kerges languses.

Küttepuidu odavnemisele on kindlasti kaasa aidanud väga piiratud paberipuidu turg ja paberipuu hinna langemine kuni küttepuidu hinna tasemele, mistõttu pole mõnes piirkonnas mõtet paberipuitu eraldi sorteerida, vaid see müüakse koos küttepuiduga.

Nüüdseks on siiski küttepuidule tekkinud päris suured sooja- ja elektritootjatest tarbijad ja arvestav osa puidust läheb ka ekspordiks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing