Paldiski käivitab laulutraditsiooni

Mari Hiiemäe 21. august 2009, 00:00

Pakri Laulmise Pidu on suur ettevõtmine, millele sarnase mastaabiga muusikaüritusi pole Paldiski linnas ega selle ümbruses varem peetud. Peo korraldusmeeskonna liige Karin Räägel usub, et muusikasündmus tõmbab juba esimese korraga kokku umbes neli tuhat inimest.

Räägel loodab, et pidu pakub publikule huvi nii oma suuruse kui ka sisu poolest ning et tulijaid on ka selle võrra rohkem, kuna piletiraha kuulamise eest ei küsita.

Samuti arvab Räägel, et Paldiskisse on põhjust tulla imeilusa koha pärast, kus üritus aset leiab. Kaugeltki mitte kõik eestlased pole Pakri loodusega tuttavad ning see, et seal selline muusikasündmus toimub, tekitab põhjuse selle kandiga ka kaugematel külalistel tutvust tegema minna.

Sealne liivarand, männimets, kadakad, paepank ning samuti Paldiski kindlus ja Leetse mõis väärivad avastamist.

Pakri Laulmise Peo keskmes on inimhääl, mida üritus pakub kuulamiseks erinevates vormides. "Meil on 200pealine koor koos esilauljatega ja me laulame tuntud Eesti laule alates "Laul põhjamaast" kuni Tõnis Mäe "Koiduni"," teatas Räägel.

Kuna ürituse fookus pole ühel þanril, vaid inimhäälel, siis þanripiire pole korraldajad repertuaari koostades tõmmanud. Samal peol kõlavad kõrvuti koorilaul, ooperiaariad, loits, noortebändid, jazz-joig, rahvaviisid, Eurovisiooni palad jm.

Lemmiklauludest on kavas "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Merepidu", "Kaelakee hääl", "Rohelised niidud", "Jätke võtmed väljapoole", "Mis värvi on armastus", "Majakene mere ääres" jpt. Mainitud lugudele lisaks on osal kooridel ette kanda ka üllatuspalad omaenda repertuaarist.

Esimesel korral ajab Pakri pidu läbi kodumaiste esinejatega, edaspidi on Räägeli sõnul plaanis hakata kutsuma peole laulma ka võimsa häälega välisesinejaid.

Tänavu astuvad Pakri peol üles Jana Kask, Mikk Dede, duo Triinu Taul ning Peeter Rebane ja Seto meeskoor Liinatsuraq. Esindatud on kaksteist koorikollektiivi.

Kontsert toimub Paldiski kindluses, mis veel kolm kuud tagasi oli võssa kasvanud. Nüüdseks on ala puhastatud võsast ja prahist, tasandatud ning sinna on rajatud väike tiik koos ojaga.

Räägeli sõnul on tegemist ühe eripärasema ja omanäolisema esinemispaigaga terves Eestis. Lava esinejate jaoks asub loodusliku amfiteatri põhjas ning kuulajad saavad toimuvat jälgida erinevatelt tasapindadelt.

Esinemispaigast paistab kätte ka paepaljand ning meri. Laulmisele lisavad visuaalset efekti rannal süüdatavad lõkked.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:03
Otsi:

Ava täpsem otsing