Krediidiinfost saab võlainfot igaühe kohta

Krediidiinfo juht Alar Jäger ütles, et maksehäireregistri uusi teenuseid kannustas välja töötama kasvanud nõudlus ning soov lisaraha teenida. "Senini ei olnud mõistlikku keskkonda eraisikutele," rääkis Jäger.

Selleks et E-seifi kaudu kaaskodanike võlaajaloole ligi pääseda, peab kasutaja kinnitama, et vajab andmeid krediidiotsuse langetamiseks ning maksab raporti eest maksehäireregistri haldaja nõutud summa.

Kui varem sai ettevõtete laenu- ja liisingumaksete häireid vaadata tasuta, siis praegu pääseb Krediidiinfo kodulehel tasuta ligi vaid maksuvõlale, kuid neid andmeid saab iga huviline tasuta kätte ka maksu- ja tolliameti kodulehelt. Nii firmad kui eraisikud peavad laenu- ja liisingumaksete seisuga tutvumiseks maksma.

"See on kindlasti positiivne, kui üürileandjatel on võimalik tausta kontrollida," lausus Ühinenud Kinnisvarakonsultantide juhatuse liige Urmas Tehver. "Ma arvan, et pigem ei anta neile üldse midagi üürile, kellel võlad on. Ei oska öelda, kui suurt ettemaksu võlglastelt küsitaks. Eks üüriturg on paljuski eraisikutevaheline asi, aga et toimuks kohe mingi hüpe ettemaksus, seda ma ei usu."

CKE Kinnisvara juhatuse liikme Reelika Tammemäe sõnul ei anta võlgnikele niikuinii midagi üürile. "Kui tegu on uue üürnikuga ja inimene on äratanud kahtlust, helistame tema eelmistele üürileandjatele. See on olnud meile kõige tulusam informatsioon," kommenteeris ta.

Kui kuulen Krediidiinfost, siis minu käsi kobab automaatselt laua peal asetseva püstoli järele. Kogu Krediidiinfo tegevus on vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. 2001. aastal sai maksehäire register tekkida tänu andmekaitse inspektsiooni hambutusele ja pankade tugevale lobile. Kui pank tahab laenu anda, annab ta seda ka ilma Krediidiinfota. Muide, kui hakata sealseid andmeid töötlema, selgub ilmselt, et 99% Eesti elanikkonnast ja ettevõtetest on võlgu ega ole seetõttu krediidivõimelised.