Mustad toonid on taandumas

Virge Haavasalu 27. august 2009, 00:00

Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik eile täpseid majandusprognoosi numbreid avaldada veel ei saanud, kuid ütles, et üldjoontes on nende baasprognoos sarnane keskpanga omaga. Viimase kohaselt langeb majandus sel aastal 12,3 protsenti ja järgmisel aastal on oodata juba 0,2protsendist kasvu.

Sääliku sõnul on viimaste kuude jooksul tulnud juba päris palju positiivseid signaale erinevatest näitajatest. "See nüüd sõltub, kas need jõuavad ka reaalmajanduse näitajatesse," märkis ta. Kindlustunde indikaatorid on juba aasta algusest paranenud.

"Kevadel ütlesime, et me peame tõenäolisemaks paremaid stsenaariume," meenutas Säälik. Ministeerium ei pidanud tollal keskpanga ennustatavat 15protsendist majanduslangust sel aastal reaalseks.

"Ka meie oleme viimasel ajal juba välja öelnud, et sellest, mis teise lisaeelarvega tehti, ei piisa, ja tuleb teha täiendavaid samme," ütles Säälik kommentaariks keskpanga hinnangule, et riigieelarvest tuleb kärpida veel 3 miljardit krooni.

Äripäevale teadaolevalt ei kavatse valitsus pensione kärpida, küll aga jääb ära vanemahüvitise ülempiiri tõus järgmisel aastal.

Sääliku kinnitusel pole valitsusel survet, et kindlasti peaks maha müüma Eesti Telekomi aktsiad. "Eelarve otseselt meile mingeid piiranguid ette ei pane, et me peaks olema sundkäigus," toonitas ta. "Eelmistest perioodides on päris palju reserve järel ning Euroopa Investeerimispangalt on saadud päris suur laen, mis tähendab, et rahavoog on ka sisse tulemas."

Üks võimalik koht, kust riik raha võiks leida, on riigi osalusega ettevõtete dividendimaksed, eriti Eesti Energiast saadav omanikutulu.

Eesti Energia nõukogu liige Meelis Virkebau märkis, et tegelikult on riik juba seniste kärbete käigus välja võtnud rohkem raha, kui oleks olnud ettevõtte soov või esialgne plaan.

"Kui see Eesti Energia arenguks vajalikke investeeringuid pidurdab ja löögi ettevõttele annab, siis ma ei pea seda õigeks," nentis Virkebau. "Veel halvem on see, kui see puudutab investeeringuid, mis on juba ka nõukogus oma heakskiidu saanud ja kus töö juba käib, sest siis tuleb peatada läbirääkimiste protsess, mis võib tähendada ka trahve ettevõttele."

Eesti Panga juhi Andres Lipstoki sõnul on euroga liitumine endiselt prioriteet number üks ning kui riigi rahastamise korda saaks, siis võiks ka meie masu-periood lüheneda.

Eesti Panga juht Andres Lipstok vastas Äripäeva küsimustele.

Kas teises kvartalis saadud -16,6% on halvim võimalik majanduslanguse number?

Meie baasstsenaariumi järgi on aasta lõikes languse number 12,3%. Mingi positiivne kohanemine toimub ja me näeme selle trendi jätkumist, mis võib viia majanduse 2010. aastal põhistsenaariumi järgi 0,2% kasvu. Kui see nii juhtub, siis on põhjust öelda, et läks paremaks.

Pilt võib muutuda, kui valitsuse stabiliseerumise kava ei jõustu või kui nad ei saa sellega hakkama. Või kui juhtub mingi järgmine välisšokk meie partnerite juures või maailmas.

Mida soovitate Eesti valitsusele järgmise aasta riigieelarve koostamisel?

Meie kevadprognoosi põhistsenaariumi järgi oli vaja eelarvepositsiooni täiendavalt parandada ligi 1,5 miljardi krooni ulatuses, täna me lisasime sellele veel pea sama palju juurde.

Suve jooksul on ebaselgete kulude tekkimine või tekitamine kasvanud. Näiteks kohalikud omavalitsused, kes võtavad laenu. Ka see, mida meie riigikontrolör kõrgkoolidele öeldes toonitas ja mida ka asepresident Märten Ross mainis, et loomulikult on tore võtta laenu ja ehitada, kuid kui palju neid ikkagi võetud on ja kuidas seda piirata? Sellele peaks väga julgelt peale vaatama, et saada 2,5-3 miljardit krooni kokkuhoidu.

Kas euroga liitumine on endiselt reaalne?

Liitumiseks on vaja täita kriteeriumid ja need on selgelt mõõdetavad. Tingimuste täitmiseks pole enam palju aega, hindamine toimub aasta arvestuses ja jaanuaris 2010 lüüakse kokku 2009. aasta numbrid, siis peaksid numbrid olema fikseeritud. Ja kui Eurostat sellele mais hinnangu annab, peaks pilt olema laua peal.

Sammud, mida oleks vaja teha selleks, et 3% piiridesse jääda, peaksid olema pärast homset (tänast -toim) valitsuse prognoosi presentatsiooni ka kiiresti töös.

Tähtis on ka see, et euroga liitumine kui eesmärk laualt ära ei läheks. Kui välisinvestorid ja kõik need, kes meid praegu hindavad, näevad, et riik üritab august välja rabeleda ilma IMFi laenuta, tõmbab oma kulusid järsult kokku ja et riigil on endal ka reservid - need kõik on plussiks. Isegi siis, kui 2011 liitumine euroga ei õnnestu, siis see siht peab olema kogu aeg silme ees.

Tundub, nagu euro oleks ebajumal?

Euro pole ebajumal, aga kui üks välisinvestor vaatab Eesti poole ja ta saab signaali, et oleme liitumas euroga, siis ta saab kinnituse, et see riik mängib samade reeglite järgi nagu tema enda riik. Kui tahame kiiresti saada usaldust ja välisinvesteeringuid, siis seda on vaja. Me kaotame miljardeid, kui me euroga ei liitu.

Keskpanga prognoos on positiivne. See on hea sõnum, et enam hullemaks ei lähe, st et ei käivitu kõige pessimistlikum stsenaarium.

12protsendine langusestsenaarium on raskemaks muutunud olude aspektist vaadates pigem positiivne märk, kui arvestada, et väliskeskkonna halvenemine on olnud suurem, kui prognoosi koostamise ajal arvati. Me ise küll prognoosisime ühes rahvusvahelises süsteemis 11protsendist langust.

Me tuleme sellega toime, ja tuleme toime ka sellega, et Soomes ja Rootsis tööstus langeb 30-40%. Kui me oleme allhankijad selles sektoris, siis võiks ütelda, et pigem on see meie Eesti majanduse käitumise suhtes positiivne sõnum.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing