Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Õpilaste põud

Katariina Krjutshkova 31. august 2009, 00:00

90ndate alguses raugenud beebibuum hakkab märku andma. "Kõige keerulisemad aastad alles tulevad. 2012. aastaks on kõik tibud üle loetud ja võrreldes praegusega on gümnaasiumilõpetajaid siis poole vähem," ütleb EBSi rektor Peeter Kross.

Vilistlaste arvu kahekordset langust möönab ka Audentese juhatuse esimees Ahto Orav. Järgnevad aastad võivad kujuneda erakõrgkoolide tõetunniks: millised jäävad ellu, millised viivad oma tarkuse hauda kaasa.

Kuigi koolijuhid räägivad justkui ühest suust, et tööpuudus ja kitsas rahakott tõstavad hariduse väärtust ning õpihimuliste tung ülikooli tänavu suurenes, otsivad kõrgkoolid uusi lahendusi, et ka edaspidi vee peal püsida. Üks võimalus on välisüliõpilastele meepott välja panna ja loota, et lennatakse kohale kaugemate maade ja merede tagant.

Muusikaakadeemial on leping Hiina ja Koreaga ning juba pikem kogemus välisüliõpilaste koolitamisel. Kevadel välja lennanud vilistlastest olid ligi 14 protsenti välismaalased.

Muusikaakadeemia õppe-ja teadusprofessori Margus Pärtlase hinnangul kohanevad teist verd õppurid kenasti, kuid vajavad erikohtlemist, mis on kooli jaoks lisaväljaminek. "Teatud ressurssi tuleb panustada, et välisüliõpilased end siin hästi tunneksid ja sulanduksid, aga see kõik on võimalik," lisab Pärtlas.

Euroülikooli õppeosakonna juhataja Kersti Tani ütleb, et nad kaalusid üliõpilasvahetusprogrammi Erasmuse osa suurendamist, kuid selleks tuleb teha puhtalt ingliskeelsed õppekavad. Neid Euroülikoolil praegu pole. Põhiliseks lahenduseks peab ta siiski kohalike tudengite õppekavade muutmist. "Peame õpetama ikkagi mitte ainult huvitavaid asju, vaid selliseid, mida peaks tulevane kõrgharidusega töötaja teadma," märgib Tani.

Krossi sõnul on kõrgharidus juba niigi massiharidus. Latt kõigub õige madalal. Praegu võivad erakõrgkoolid veel või sees olla, kuid n-ö praagitootjad kaovad varsti iseenesest.

Hiljuti Tallinna Majanduskooli pangandust õppima läinud Marita Ritslaiu arvates oli tänavu konkurss krõbe. "Kirjandipunktid olid kõigil üllatavalt kõrged ja alguses tahtis minu erialale 225 soovijat," lausub neiu. Esialgu plaaniti pangandusõppesse võtta 20 inimest, kuid Ritslaiu sõnul oli nimekirjas lõpuks 35 inimest. Eeldatavasti pikendati tänavu nimistut suure nõudluse tõttu. Majanduskoolis viibivad inimesed suvepuhkusel ega jaga selgitusi.

Mainori kõrgkool peab oma eeliseks 12 õppekeskuse jaotumist üle Eesti. "Osa tudengeid on siin arvutanud, et Tallinna Ülikoolis riigieelarvelisel kohal oleks isegi kallim õppida kui Viljandis kohapeal tasulises õppes," ütleb Mainori kõrgkooli direktor Andres Arrak. Õppekeskuste n-ö kojutoomine tõi Arraku väitel eelmisel sügisel ligi tuhat tudengit juurde.

Akadeemia Nordi rektori Ene Graubergi sõnul saab nende kool riigilt toetust vaid 3-4 protsenti. "Mõistagi võib taolistes tingimustes rääkida ebavõrdsest konkurentsist," nendib Grauberg. Ta lisab, et kuigi näiliselt Eesti ülikoolid rivaalitsevad omakeskis, käib konkurents juba maailmatasemel, sest piirid on avatud. "Väga paljud gümnaasiumilõpetajad otsustavad välismaale minna ja kui siia jäävad keskmised, siis see hariduse kvaliteedile kindlasti hästi ei mõju," lisab Pärtlas.

Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaar ei mõista, miks peaks rääkima avalik-õiguslikest ja erakõrgkoolidest lahus.

"Kas seal on vahe sees, et on tasuline või mitte?" imestab Kõrgesaar. Tema sõnul loobuvad erakõrgkoolid õpetamisest omanike tahte tõttu. Ta toob näiteks Audentese kõrgkooli, mis liitus 2006. aastal Tallinna Tehnikaülikooliga.

Erakõrgkoolide saatus sõltub Kõrgesaare hinnangul pigem noorte eelistustest - kas valitakse pigem see eriala, mida saab tasuta õppida, või mis meeldib rohkem, kuid mis ka maksab.

Küll aga tunnistab Kõrgesaar, et vapramalt peavad vastu kõrgkoolid, kus saab edasi õppida magistri- ja doktoriõppes ja mis ei sõltu niivõrd gümnaasiumilõpetajate arvust. "Eks kõrgkoolidel on rasvakiht ja kapital, kuidas raskemad ajad üle elada," leiab Kõrgesaar.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing