Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Läti biogaas Eestist sammu võrra ees

Meelis Orgla 03. september 2009, 00:00

Biogaasi tootmine võtab kogu Euroopas täistuure ja pea kõik suuremad riigid teevad selle arenguks jõupingutusi. Eesti sörgib siiani paraku mahajääjate seas.

Kuigi Euroopa biogaasi tootmise esirinnas on sellised suured riigid nagu Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa, arenevad oma tempos ka Balti riigid. Kui Eestis on 2-3 biogaasijaama, siis Lätis on neid juba 6-7.

Eestis makstakse biogaasist toodetud elektrienergia eest 0,07-0,08 eurot (1,2 kr) kWh eest, mis on madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides. Hea erand on Jööri biogaasijaam Saaremaal, mis on eeskujulik ka Euroopa mõistes. Eestis toodetakse biogaasil elektrit siiski põhiliselt prügilagaasiga - Pääskülas ning kohe avatavates uutes biogaasi jaamades Uikala ning Tallinna prügilates.

Lätis on seevastu biogaasi tootmise olukord ja levik parem kui Eestis. Selle taga on soodsad energiahinnad, millega müüakse toodetud energia kohalikku jaotusvõrku. Biogaasijaama majanduslik tulusus sõltub peamiselt müüdud elektri hinnast.

Lätis on etteantud tariif 0,2-0,25 eurot (3,9 kr) kWh eest, mis on muu Euroopaga võrreldes küllaltki kõrge. Sellel aastal arvatakse kogu biogaasi tootmise mahu suuruseks keskeltläbi üheksa miljonit kuupmeetrit ning järgmise aasta kasvuks ennustatakse 20%. Biogaasil toodetakse elektrit umbes 7,7 MW aastas.

Läti suurim biogaasijaam asub Riia prügilas Getlinsis, selle tootlus on 5,4 MW. Prügilagaasist toodetakse elektrit Liepajas.

Sellel aastal alustatakse Lätis suurprojektiga, mille käikuandmine võtab paar-kolm aastat. Rajatakse 12 MW koguvõimsusega biogaasi tootmispark, kuhu kuulub kaksteist ühe megavatilist jaama. Biogaasi saadakse põhiliselt sigala lägast. Projekti maksumus on umbes 60 miljonit eurot ehk ligemale miljard krooni.

Biogaasi tootmine on küll keskkonnasäästlik, kuid väga kapitalimahukas. Ka mujal maailmas edeneb biogaasi tootmine valdavalt vaid tänu dotatsioonidele, sest tegemist on suure ja pikaajalise investeeringuga. Kiiret arengut pärsib ka uudne tehnoloogia.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing