Küttesääst algab seadme hooldusest

ASi FEB kütte ja ventilatsiooni projektijuhi Viljar Sarapuu sõnul ähvardab olemasoleva küttesüsteemi ümberehituse kulu tihti jäädagi suuremaks kui saavutada loodetav sääst. Seega tasuks pigem jääda olemasoleva süsteemi juurde ning sellest pigistada välja maksimum.

Siiski on soojasäästu aluseks ja majaomanikule ikka jõukohaseim hoone soojustamine. Tuleb vaadata üle välispiirete soojustuskiht, kõrvaldada võimalikud külmasillad. Samuti isoleerida kõik küttetorud, mis kulgevad kütmist mittevajavates ruumides (kelder, garaaž). "Parem ikka säästa ise ilma abimeesteta," osutas ta talupojatarkusele.

Otse möödapääsmatu on küttesüsteemi korrapärane hooldus. Kui gaasi-, elektri- ja kohati ka õlikatelde puhul on hooldus pea olematu, siis graanulkatla põleti päid tuleb puhastada üks-kaks korda kuus. Tahkekütte puhul aga toimub hooldus igapäevaselt. Lisaks tähendab viimase ja pelletikatla pidamine ka vähemalt kord aastas kolde ja korstnalõõride puhastamist tahmast.

Sellegipoolest soovitas Sarapuu automatiseerida küttesüsteemi nii palju, kui annab - võib ju nii hoida igakuiselt küttekulult kokku ligi 20%.

Kyte.ee OÜ juhataja Elvar Alasi peab oluliseks ka termostaatide paigaldamist iga ruumi radiaatorite pealejooksutorule. Ainuüksi termostaatidega saaks küttekuludelt kokkuhoidu 5%. Sarapuu tõdemusel siiski ei saa keegi käsitsi radiaatoreid reguleerides saavutada termostaadiga sarnast kokkuhoidu - pole ju puhtinimlikult võimalik jälgida iga ruumi temperatuurirežiimi kogu aeg ja iga ilmaga.

"Peetakse loogiliseks, et kodust lahkudes kustutatakse tuled, kuid keegi ei vaata termostaatide asendit. Tuled võib veel põlema jätta, kuid keerake termostaadid maha - sääst küttekuludelt on kordades suurem kui kokkuhoid kustutatud tuledelt," osutas Küttemaailm OÜ ning Küte ja Ehitus ASi juhatuse liige Frank Õim tõsiasjale, et reguleerides termopäid koju tulles, kulub vajaliku soojuse saavutamiseks ligi 20-30 minutit.

Põhilise hädana näeb Alasi majade ülekütmist. Et saaks soojaks ka külmi tube, antakse vunki kogu süsteemile. Kuid küttetemperatuuri tõstmisel kraadi võrra kasvab küttekulu keskmiselt 5%. Vasturohuks on küttesüsteemi tasakaalustamine, mis mängib kokkuhoiul erilist rolli just kortermajades, vähemal määral ka eramutes.

Ühe küttesäästu võimalusena pakkus Pajuste lisakütmist näiteks õhk-õhk soojuspumbaga. Siiski kuluks neid 10 000-20 000 krooni maksvaid seadeldisi mitmeruumilises hoones igale toale üks.

Pealegi vajab õhksoojuspump põhiküttena korraliku talvekülma saabudes veel lisakütmist. Põhjuseks on õhksoojuspumba võimsuse vähenemine välistemperatuuri langedes.