Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hind meelitab Lääne-Eestisse ostma

Tea Taruste 14. september 2009, 00:00

Metsamaaga on tehinguid arvuliselt tehtud samal tasemel mullusega, ent madal hind on tehingumahtu oluliselt kahandanud. OÜ Aarete Kinnisvara maakler-hindaja Silvi Merilo sõnul sõltub metsamaa hind otseselt puidu hinnast, mis on praegu väga madal.

"Maad ostavad vaid metsafirmad, kellel on selleks vabu vahendeid. Maade hinnad on langenud aasta jooksul 30-40 protsenti, aga tegemist on nn kiire turuga. See tähendab, et kui puidu hind turul tõuseb, tõuseb kiiresti ka metsamaa hind," selgitas ta.

Merilo hinnangul on maatulundusmaade hinnad langenud vähe. "Kui on ikka hea maatükk looduskaunis kohas, siis pole hinnad üle 10 protsendi kukkunud. On olnud ka tehinguid, mis pandi müüki buumi ajal, siis jäid seisma, ent nüüd tehakse tehing peaaegu sama hinnaga," märkis ta.

Neil, kel vaba raha, soovivadki võimalikult soodsa hinnaga kaunis kohas ehituseks sobivat maad osta. Merilo kinnistas, et sihtotstarve siin ei loe, sest ka maatulundusmaale võib hajaasustuses ehitada. "Juurdepääs, elektriliini kaugus on hoopis olulisemad. Teadlik ostja otsibki suuremat maatükki, mis annaks rohkem privaatsust. Ja kui elektri toomine krundile väga kalliks ei lähe, siis on ju maatulundusmaa ruutmeeter elamumaast odavam," rääkis ta.

"Põllumaa hinnad on veidi langenud, ent üllatuslikult selgus üht hindamist tehes ja statistikat vaadates, et Põlvamaal on põllumaa hind 10 protsenti tõusnud," märkis ta.

Aarete Kinnisvara, mis vahendab kinnisvara peamiselt Läänemaal ja Hiiumaal, tehingute nappuse üle ei kurda.

Maa-ameti statistika näitabki, et Hiiu-, Saare- ja Läänemaal on hoonestamata maaga tehtud tehingute arv mullusega võrreldes hoopis kasvanud, ja seda nii metsamaa, haritava maa kui ka muude hoonestamata maadega.

Tehingute vähesuse üle ei saa kurta ka Jõgeva- ja Raplamaa, samas on oluliselt vähem tehinguid tehtud Harju-, Järva- ja Virumaal.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on tegurid, mis mõjutavad metsa- ja maatulundusmaade sektorit, kinnisvaraturu üldistest mõjuritest erinevad. "Kui kinnisvaraturgu üldiselt mõjutavad laenutingimused ning tarbijate ootused ja vajadused, siis metsa- ja maatulundusmaade puhul on tegemist näiteks mootorikütuse ja tootmissisenditega kas siis palkmaterjali või põllumajandustoodete pakkumiseks," selgitas ta.

2006.-2007. aastal maksis oksapuu palgi tihumeeter keskmiselt 1200-1300 krooni, nüüdseks on hinnad langenud 600-700 kroonile tihumeetri eest. See omakorda on langetanud metsamaade hektari hinda raieküpse metsa puhul 100 000 kroonilt 50 000-60 000 kroonile. "Metsamaade, kus kohe tulu loota ei ole, tehinguhinnad algavad 10 000 kroonist hektari eest. Mõistagi sõltub hind metsmajanduskavast ja selle vastavusest tegelikkusele," märkis Vahter.

Tema hinnangul on seis sarnane ka maatulundusmaade puhul, sest lõpptoote hinnad on langenud ja see vajutab pitseri ka tootmissisenditele, sh maale. Üle Eesti jäävad keskmised tehinguhinnad maatulundusmaade puhul suurusjärku 10 000 krooni hektari eest.

Grand Kinnisvara tegevjuht Marek Kerna
Need, kes on metsa tahtnud rahaks teha, on seda juba teinud. Mets on väärtus , mis toodab optimaalselt müües mingit sissetulekut ehk siis nagu aktsiate müük, mida tuleb teha perioodiliselt ja vastavalt vajadustele, sõltumata sellest, kas on tõus või mõõn.

Maatulundusmaa on popp sõna, paraku enne vaadati seda kui potentsiaalset uusarenduste projekti, mille hinda mõõdeti ruutmeetrites. Õnneks või kahjuks oleme jõudnud sellesse loogilisse faasi, kus maatulundusmaa hinda mõõdetakse taas hektarites, see aga pole enam omaniku jaoks atraktiivne. Põllumajandus näitab praegu langustrendi ja siit tulenevalt maatulundusmaa kui mõiste tähendus on muutunud, ehk siis keegi ei maksa selle eest, et lehmad saaks rohtu süüa.

Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler Aivar Vilbo
Tehingud maatulundusmaadega on vähenenud kõige rohkem ning väärtusest on alles jäänud kümnendik.

Varem osteti maatulundusmaad enamasti arenduste jaoks. Praegu uute arendustega ei alustata ning ka pangad kinnisvaraarendust põhimõtteliselt ei finantseeri. Tehinguid toimub maatulundusmaadega väga vähe ning hinnaklassis umbes 10 protsenti hinnast, mis sellel maal paar aastat tagasi oli.

Tehinguid metsamaaga toimub samuti väga vähe.

Enamasti on väheste tehingute põhjus ostja soovitud madal hind, millega müüja ei ole nõus müüma. Kuna müüjal müügiga kiire ei ole, loobutakse müügist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:13
Otsi:

Ava täpsem otsing