Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IIZI pääses infovarguse kriminaalasjast puhtalt
Mullu juulis Liikluskindlustuse Fondi poolt IIZI Kindlustusmaakler ASi vastu esitatud süüdistused massilistes ebaseaduslikes infopäringutes fondi andmebaasidest ning ERGO süüdistused kliendiandmete varguses osutusid põhjendamatuteks, teatas IIZI eile.
"Kõik IIZI vastu esitatud alusetud süüdistused on uurimise käigus kummutatud ja õiglus võidutses, kuid see ei tee olematuks maaklerettevõttele osaks saanud negatiivset tähelepanu ja ettevõtte heale nimele tehtud mainekahju," ütles IIZI Kindlustusmaakleri juhatuse esimees Ando Kivilaid.
ERGO juhatuse liikme Sergei Vahnitski teatel ei tee kriminaalasjast pääsemine siiski lepingu rikkumist olematuks. "ERGO on jätkuvalt seisukohal, et tegemist oli olulise lepingulise rikkumisega, sest liikluskindlustuse infosüsteemi paroolid anti õigustamatult üle teisele äriühingule," rääkis ta.
ERGO ja IIZI vahel sõlmitud koostöölepingu kohaselt oli paroolide üleandmine kolmandale isikule keelatud. IIZI korraldusel tegi sama äriühing liikluskindlustuse infosüsteemis väga suures mahus päringuid, mida ei olnud ERGO Kindlustusega eelnevalt kooskõlastatud, teatas ERGO.
Lepingu rikkumist tunnistas toonane IIZI juhataja Risto Rossar ka ise ning nõustus tasuma leppetrahvi, märkis Vahnitski. Seega on tema sõnul ebaõige IIZI Kindlustusmaakleri seisukoht, nagu rikkumist poleks toimunud. "Rikkumine toimus, kuid see ei saanud kriminaalasja staatust," lisas Vahnitski.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa sõnul polnud maaklerfirmal IIZI põhjust õigluse võidu kohta pressiteadet avaldada.
"Kriminaalmenetluse lõpetamine ei tähenda, et midagi ei juhtunud," selgitas ta. "Seda on tunnistanud maakler kindlustusandjale leppetrahvi tasumisega," lisas Niinemaa.
"LKFil on muu hulgas kohustus tagada liikluskindlustuse infosüsteemis sisalduvate isikuandmete kaitse," lausus Niinemaa. "Seega peame reageerima tarkvara ebanormaalsele kasutamisele ning kujundama kasutajate tegevuse suhtes ka õigusliku hinnangu, milleks mõnikord pole paremat varianti kui pöördumine õiguskaitseorganite poole," rääkis ta.
Autor: ÄP