Uskumatult igav valimiskampaania

Eesootavate kohalike valimiste senine kampaania on olnud ilma kahtlusteta viimase 15 aasta igavaim. Mitte midagi vererõhku tõstvat ei toimu. Mõned plakatid ju ehtisid linnapilti, aga kes seal peal õigupoolest olid? Sõna on ju ka ajakirjanduses võetud, aga midagi teravat meelde pole jäänud.

Jah, maksumaksja raha eest trükitav linnaosavalitsuse leht ilmub nüüd miskipärast igal nädalal ja on täis ühe suure erakonna naeratavaid inimesi, aga ka selles pole valimiseelsel ajal midagi üllatavat.

Selge see, et erakondadel on raha vähe ja see torkab silma. Samas aga tundub, et valimiskampaania on üleüldse oma senise olulisuse minetanud. Ettevõtjatel pole enam erilist vajadust just kampaaniaks raha anda erakondadele, sest need, kellel praegu raha on, on aastate jooksul niikuinii juba vajalike inimestega head suhted sisse seadnud.

Sama kehtib ka erakondade suhtes. Uusi tugevaid tulijaid ei paista ja vanad olijad teavad varasemast kogemusest, et paari napi kuuga varem keedetud supi maitset enam oluliselt ei muuda.

Ja ometi pole eesootavad valimised sugugi vähetähtsad, arvestades seda, et need mehed ja naised, kes oktoobris volikogudesse valitakse, valivad kahe aasta pärast sügisel Eestile uue presidendi, kuna pole mingit põhjust arvata, et uus riigikogu, kes samal kevadel valitakse, sellega ise hakkama saaks.

Seetõttu on ehk isegi hea, et seekord saavad valijad teha valiku selgema peaga ise otsustades.