Valik: tarbida praegu 158 krooni või panna pensioniks kõrvale 200 krooni

Eesti pensionisüsteem on väga indiviidikeskne, mis tähendab, et inimene peab ise oma pensionivara koguma, keegi teine seda tema eest ei tee. Jätkamise poolt räägivad järgmised argumendid.

1. Vahele jäetud aasta läheb kalliks maksma. Keskmist palka teeniv inimene kogub 2010. aastal oma makseid jätkates 40aastase kogumisperioodi jooksul pensioniks 140 000 krooni enam, võrreldes mittejätkajaga. Eriti oluline on makseid jätkata neil, kel on pensionini jäänud vähem aega. Kui pensionieani on 20 aastat, koguneb 2010. aastal makseid jätkates kogumisperioodi lõpuks 12% suurem pensionivara, kui 10 aastat, siis 22% suurem pensionivara.

2. Teise sambasse panustajad on juba rikkamad. SEB analüüs näitas, et teise sambaga liitunute finantsvara on isegi pärast aktsiaturgude kukkumist 35% suurem kui mitteliitunuil. Analüüs võrdles aktiivseid kliente ja tõestas, et kliendid, kes ei ole teise sambaga liitunud, ei ole iseseisvalt suutnud sama palju raha kõrvale panna kui teise samba abiga raha säästnud kliendid. Liitunute keskmine finantsvara on 46 000 krooni, mitteliitunuil 34 000 krooni, ehk liitunud on keskmiselt 35% varakamad. Teise sambaga liitunud kliendi finantsvarast moodustab teise sambasse kogutud raha poole.

3. Mitte jätkates kasvab maksukoormus. Kuna teise samba maksed tehakse maksueelsest tulust, maksavad maksete jätkajad mittejätkajatega võrreldes vähem tulumaksu. 10 000kroonise brutopalga puhul on 2% kohustuslik pensionikindlustus 200 krooni, millest maksude mahaarvestamise järel saab inimene kätte 158 krooni. Seega on valik - 200 krooni pensioniks kõrvale panna või 158 krooni praegu ära tarbida.

SEB soovitab jätkata sissemakseid.