Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Täna vaata ette Läti ja Leeduga

ÄP 06. oktoober 2009, 00:00

Kui ettevõtjal tiivad kannavad, on loomulik, et ta laieneb koduturult kaugemale. Julgustasime meiegi parematel päevadel ettevõtjaid tagant kanda maha panema alustuseks kas või naabrite juures. Ei saa me läbi Lätita - see lause kõlas üsna sageli, pooleks huumoriga, ja kes teab, ehk ka pisukese üleolekutundega. Ajaloos üksteiselt pidevalt mõõtu võtvate naabrite asi. Ja Lätti mindi - see oli lihtne ja maksude-reeglite poolest soodne ning kodu lähedal.

Praegu peame ütlema - parem, kui nüüd saaks läbi Lätita. Ja ka ilma Leeduta. Kahe lõunapoolse riigi majanduslik olukord teeb toimetuse väga murelikuks, seepärast tasub ettevõtjail, kelle käsi hästi ei käi, kaaluda, kas jätkata Lätis-Leedus tegevust või mitte.

Ettevõtted on muidugi erinevad. Tänane Äripäev kirjutab näiteks Krimel-test, kes leiab endas praegu jõudu Atlandi ookeanigi ületamiseks - ettevõte läheb oma toodetega Lõuna-Ameerikasse. Niisamuti on Lätis ja Leedus ettevõtteid, kelle äri õnnestub vaatamata kriisile või just tänu kriisile.

Reedel Äripäeva "kuumal toolil" istunud Danske Banki vanemanalüütiku Lars Christenseni sõnul tuleneb suurim risk Eesti majandusele kriisist Lätis.

Läti on saanud rahvusvahelistelt doonoritelt 7,5 miljardi euro suuruse abilaenu, mille tingimust - tuleva aasta eelarves vähendatakse defitsiiti 500 miljoni lati võrra - ei suuda Läti täita. Rootsi rahandusminister Anders Borg on hoiatanud Rootsi panku Läti võimaliku majandusliku kollapsi eest. Rootsi võib loobuda Läti abistamisest. Skeptiliseks on muutunud nii IMF (missioon Lätis lõpeb täna) kui ka Euroopa Komisjon, kelle esinduse juht Lätis Elena Flores on andnud mõista, et Läti võib järgmisest EK laenumaksest ilma jääda.

Samas - kui kõik tõmbuvad Lätist eemale, on musta stsenaariumi käivitumine vägagi tõenäoline - riik muutub maksejõuetuks, ja lati devalveerimine on vältimatu.

Kui Lätis toimuv on olnud meile pidevalt nähtav, siis Leedu on siiani osanud oma hädad enda teada hoida, ent need on nüüd sedavõrd suureks paisunud, et enam varjata pole võimalik. Leedu teise kvartali SKP kukkumine oli järsem ELis - 20,2 protsenti. Analüütikute hinnangul on riigil raske jääda miinus 10 protsendile järgmise aasta eelarvega ka siis, kui tehakse tugevaid kärpeid.

Eestis paistab kriisi põhi käes olevat ja levivad optimistlikumad sõnumid. Läti ja Leedu vajuvad edasi ning põhja pole veel näha. Paradoksaalne on aga see, et Eestis võivad kriisi süvendada ja pikendada nii liiga tihedad majanduskütked nende kahe majandusega kui ka see, kui partnerid-kreeditorid Euroopast (sh Eesti) distantseeruvad neist. Tulemus sõltub õigupoolest sellest, kui veenvalt on Eesti riik rahvusvahelises suhtluses teinud selgitustööd, et Eesti, Läti ja Leedu on kolm erinevat riiki.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing