Ninanips pangale, klient maksab ikka

Lätlased tahavad Rootsi pankadele ninanipsu teha - panna laenubuumi eest vastutama pangad ning päästa laenukoormast priiks laenuvõtjad, kes ei tule enam toime intressi- ja laenumaksetega.

Esialgu on tegu vaid Läti peaministri Valdis Dombrovskise korraldusega koostada sellekohane eelnõu, seejuures tagasiulatuvalt. Võimalik, et tegu on vaid emotsionaalse vastusega Rootsi poolt kõlanud Läti-kriitikale, sooviga avaldada survet Lätis tegutsevatele Rootsi pankadele ning sõnadest asi kaugemale ei jõua. Teine võimalus on aga viimase tõkke kõrvaldamine lati devalveerimiselt.

Vähemalt iga teine eestimaalane muheles uudist kuuldes - ega meilgi Rootsi pankade vastu tunded just soojad pole, pigem on samuti soov skandinaavlastest rahaliigutajaile koht kätte näidata.

Muhelesime meiegi. Ent olgu Läti peaministri ajendid millised tahes, Äripäev ideed ei toeta. Kuna aga Eestigi poliitikute - näiteks sotsiaaldemokraatide - suust on kõlanud samalaadseid mõtteid, sestap tuleb vaadata ka idee negatiivset külge, et see valitsusliidus idanema ei hakkaks (eriti kui meie suur eeskujuriik USA rakendab sarnast ideed) ega seaduseni jõuaks.

Läti peaministri idee järgi saaks raskustes kodulaenuvõtja loovutada laenuga soetatud korteri või maja pangale ning ta oleks võlaorjusest vaba - tema vastutus piirduks vaid (praeguseks drastiliselt odavnenud, nt Riias suisa kuni 70 protsenti) tagatisvara maksumusega. Veel enam - et inimene päris kuuse alla ei satuks, tuleb talle ka odavam eluase vastu pakkuda.

Toimetulekuraskustesse sattunute abistamine on riigi, mitte panga asi. Riik - omavalitsus - peab seisma hea selle eest, et neil oleks võimalik üürida eluase, et lapsed söönud-riides-koolitatud.

Laenuvõtjailt ei tohi kogu vastutust panga kaela veeretada, lõpuks panid nad ise käed laenulepinguile alla. Raskustesse sattunute võlast vabastamine on ebaõiglane teiste laenuvõtjate suhtes, kes oma kohustusi suurte pingutustega siiski täidavad.

Sellised kingitused soosivad eeskätt kinnisvaraspekulante. Jäävad nood laenuga hätta, viivad piltlikult öeldes võtmed panka ja on taas priid võtma laenu teisest pangast, et soetada uut kinnisvara, nüüd juba võileivahinna eest.

Pooleldi nagu laenuamnestia, ja seda läbiviiv riik kaotaks teiste riikide, rääkimata siis finantsasutuste silmis usaldust. Kuigi rootslased on kinnitanud, et käsitavad Baltimaid oma koduturuna ning raskustest hoolimata pole neil siit kavas lahkuda, annab ometi selline laenuamnestia argumendi pankadele tõmmata end Baltimaadest tagasi.

Uhke on valitsejail näidata end rahvale heategijana, kuid selline heategu maksab palju. Maksavad selle eest mitte pangad, nagu idee levitajad püüavad näidata, vaid ülejäänud kliendid.

Autor: ÄP