E-tervist juurutatakse viimaseid kuid hea sõnaga

Kolm neljast e-tervise infosüsteemiga liitunud raviasutusest 100 miljonit krooni neelanud süsteemi ei kasuta, ehkki seadus kohustab seda juba jaanuarist, kirjutas Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised. Kannatuse piiril olev Eesti E-tervise SA nõukogu esimees, sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet ei välista esimesi sanktsioone uuel aastal.

Eesti E-tervise SA juhi Madis Tiigi sõnul on sügisel ometi asjad liikuma hakanud ja mitmed mahajäänud haiglad on andmeid saatma hakanud.

Ta toob näiteks Läänemaa Haigla, Rakvere Haigla, Valga Haigla ja Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse. Pealinna haiglatest on äsja finišeerinud Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Lastehaigla. Tartu Ülikooli Kliinikum on küll liitunud, aga endiselt testkeskkonnas.

Normet ütles, et infosüsteemi käivitumisega päris rahul olla ei saa, ning märkis, et esialgne ajagraafik tehti liiga optimistlik. "Plaan oli, et kõik neli e-tervise teenust (digilugu, digiretsept, digiregistratuur ja digipilt) on töös 1. septembrist 2008," rääkis Normet.

"Eeldasime, et haiglad ja arstid on e-teenustest väga huvitatud ja tahavad oma patsientide kohta teiste arstide juures käimise andmeid vaadata. Selle huvi puudumine oli halb üllatus," nentis ta.

Oktoobris-novembris annavad ametnikud veel aega kohaneda. Kuid nad ei välista, et hakkavad siis sanktsioonidele mõtlema. Ministeeriumi võimuses on teha ettekirjutusi, võtta tegevuslubasid ning lõpuks ka raha.

Tiigi sõnul on praegu seis ebavõrdne. Need, kes tegid 1. jaanuariks 2009 ponnistusi, on üheksa kuud pooleldi tühja töötanud, sest nad küll saadavad süsteemi andmeid, aga ei saa sealt midagi vastu.

Suurematest haiglatest on e-tervise kärata omaks võtnud Põhja-Eesti Regionaalhaigla. "Mina olen arstina selle süsteemiga fantastiliselt rahul," kinnitas üldkirurgiakeskuse juhataja Jüri Teras.

Digilukku hakkas Teras koos kolleegidega andmeid saatma veebruaris. Algul polnud tehniline lahendus piisavalt kiire ja see pikendas tööprotsessi, aga kuna IT-tugi on järele tulnud, on asi viimaste kuude jooksul paranenud.

Terase sõnul tuleb neil teha osa tööd nii paberil kui ka digitaalselt, kuna osa arste, sh paljud perearstid, ei ole digilooga liitunud.

Digiretsept läheb Normeti sõnul uuel aastal rakendusse. 1. jaanuarist ei saa apteekrid enam haigekassaga suhelda muidu, kui retsept peab olema digitaliseeritud. "See on survekoht ja ma loodan, et kui tervishoiuasutused näevad ära ühe projekti käivitumise, siis on nad positiivsemad kogu süsteemi suhtes," lisas ta.