Järvamaa edukaimad ettevõtted

Kadrin Karner 16. oktoober 2009, 00:00

Küsimustele vastab Agribalt ASi tegevjuht Artur Gavronski.

Agribalti käive ja kasum kasvasid aastal 2008. Kuidas see õnnestus?

Eks see on aastatepikkuse eeltöö tulemus. Kuna tegeleme projektimüügiga, siis 2008. aasta oli suuremate projektide realiseerimine.

Kuidas muutuvad käive ja kasum tänavu mullusega võrreldes?

Käive ja kasum kahanevad hästi palju. Arvan, et 3-4 korda. Praegu sisuliselt investeeringuid ei tehta, eriti näiteks piimatootmises. Seevastu seakasvatuses on veel suhteliselt hästi ja tänu sellele me vee peal ka püsime.

Mis toimub Eesti majanduses järgmisel aastal - algab kasv, jätkub langus või stabiliseerume samal tasemel?

Praegu on näha, et makrotasandil ja kogu maailmas siiski nõudlus suureneb, nt piimatootmise sektoris. Sealihasektoris päästab selle müük Venemaale.

Kuidas firma edukalt majanduslangusest välja juhite? Mida olete viimasel aastal varasemast teistmoodi teinud?

Me pole veel majanduslangusest välja tulnud, kõige kriitilisem saab meie ettevõttes olema see talv. Oleme koondanud inimesi ja kulusid kokku hoidnud. Kui varem oli tööl 25 inimest, siis nüüd kaheksa. Püüame tegutseda alltöövõtu põhimõttel, sest tegu on projektipõhise müügiga.

Millised on valdkonna ja ka maakonna firmade suurimad ohud ja võimalused praegu?

Kuna me sõltume suuresti PRIA toetustest, siis probleem on selles, et pangad ei anna põllumajandusettevõtetele ja ühistutele laenu. Praegu on rida kliente, kel on saada PRIAst toetus, kuid pangad keelduvad laenu andmast. Seetõttu paljud loobuvad üldse toetusest. Kuid jää on tasapisi siiski hakanud sulama.

Kõige kriitilisem tuleb talv. Usun, et perspektiivid on head, sest mitmed eelkokkulepped on meil tehtud. 2010. aasta tuleb n-ö haavade lakkumise aasta, 2011 ootame aga topeltmahtu ja selle nimel praegu töö käib. Loodan, et põllumajandus kosub enne kui kinnisvara ja ehitus.

Meil on ainult võimalused oma valdkonnas, sest meie klienditeenindus on paindlik, standardtoodetest kuni klassiruumi sisustamiseni.

Mida vähem ehitatakse eraasju, seda rohkem ehitatakse riiklikke ja seda paremini meil läheb. Meie maakonnas on ehitus suurelt osalt põllumajanduslik. Tundes põllumajandust suhteliselt hästi, sest olen põllumajandusülikooli lõpetanud, arvan, et siin on suurim piimakarja farmide oht üleinvesteerimine.

Metoodika Lähteandmed on kahe viimase majandusaasta müügitulu, kasum/kahjum enne makse ja omakapital kokku aasta lõpus.

TOPi pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.

Näitajate põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse.

Kogu Järvamaa ettevõtete edetabel www.aripaev.ee/top

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:16
Otsi:

Ava täpsem otsing