Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedbank: Eestis on näha esimesi positiivseid märke
Positiivne on viivislaenude juurdekasvu aeglustumine, septembris nende osa Eestis isegi vähenes, teatas pank. Et aga tegemist on vaid ühe kuu numbriga, "ei saa me selle põhjal veel väita, et trend tervikuna on pöördunud," ütles Swedbanki kontserni juht Michael Wolf.
"Eesti eristub selgelt ja paistab tugev, Läti ja Leedu on nõrgemad," lisas ta. Lätis aeglustus viivislaenude kasv kolmandas kvartalis, Leedus kiirenes veidi. "Viivislaenude osas näeme tunneli lõpus juba valgust," sõnas Wolf.
Swedbanki juhtkond väljendas usku, et viivislaenude kasv pidurdub aasta teisel poolel. Panga finantsdirektor Erkki Raasuke nentis, et Balti riigid on jõudmas territooriumile, kus põhi hakkab kätte paistma.
Swedbanki Balti panganduse juht Håkan Berg möönis, et pankadel oli oluline roll tasakaalutuse tekkimisel Balti riikides, kuid nüüd on neil ka vastutus kriisist väljarabelemisel.
Esmalt tuleb siiski tegeleda probleemsete laenudega ning Swedbank on selleks loonud muust pangast eraldi üksuse, mis tegeleb laenuportfelli ümberhindamisega.
Kriisil on tema sõnul alati ka positiivne mõju, kuna võib kiireneda majanduse restruktureerimine ja konkurentsivõime kasv.
"See meelitab piirkonda taas välisinvestoreid, kui kriis vaibub," ütles Berg. "Kriis on võimalus muutusteks ja majanduse restruktureerimiseks. See on valus, kuid võib ära tasuda," lisas ta.
Balti riikidest sai Swedbank kolmandas kvartalis 2,39 miljardit Rootsi krooni (3,6 miljardit Eesti krooni) kahjumit.
Teises kvartalis oli kahjum 2,66 miljardit Rootsi krooni ning aasta tagasi samal perioodil 1,04 miljardit. Tulemus oli parem SME Direkti analüütikute ootustest, kes prognoosisid kahjumiks 2,59 miljardit Rootsi krooni.
Swedbanki riskijuht Göran Bronner ütles panga kolmanda kvartali majandustulemusi kommenteerides, et laenudega hättajäänutelt ülevõetava tagatisvara maht ulatub 7,5-22,6 miljardi Eesti kroonini.
Suurem osa sellest tuleb Balti riikidest.
Ülevõetud vara haldamiseks on Swedbank loonud eraldi tütarfirma Ektornet AB, mille etteotsa on palgatud pikaajalise kinnisvarakogemusega juht.
"Sinna koondame ülevõetud varad, millega jääme "istuma" ilmselt veel pikaks ajaks," kommenteeris Bronner.
Väga suuri üllatusi raport ei pakkunud. Järgnevad paar kvartalit saavad olema Swedbanki aktsia jaoks päris olulised, eriti just problemaatiliste laenude osas Balti riikides. Kuigi Swedbank ise tõi välja, et võlgnevuses laenude kasv on aeglustunud, siis see on vältimatu - kui laenud oleks nii kiiresti halvenemist jätkanud kui esimesel poolaastal, oleks varsti pea kogu portfell tulnud maha kanda.