Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Utiilpakend tõuseb toorainena üha enam hinda

Ketlin Priilinn 22. oktoober 2009, 00:00

Pakendimaterjalide tulemusliku ringlussevõtu eeldus on, et pakendid oleksid puhtad ja sorteeritud materjali liigi järgi - ajalehepaber eraldi plastpudelitest, kile eraldi papist, klaas värvide järgi jne.

"Segada ei või ka aknaklaasi pudeliklaasiga, kuigi mõlemad võivad värvi poolest olla sarnased," selgitas prügikäitlusfirma Ragn-Sells teenusejuht Kalle Grents. "Kõige keerulisem on sorteerida plaste, sest väliselt sarnased esemed võivad olla tehtud eri tüüpi materjalidest."

Tulemusliku taaskasutamise seisukohalt ei tule kasuks, kui panna pakendid prügikonteinerisse koos neis olnud toote jääkidega, näiteks jätta leivakotti pool leiba jms.

Grents rääkis, et üldjuhul lisatakse saadud teisest tooret tootmisprotsessides esmasele tooraine täienduseks, kuna teisene ehk sekundaarne toore on omahinnalt odavam, ent sageli kvaliteedilt viletsam.

"See n-ö odavus võib-olla vaid mõni protsent, ent materjali hind võib erineda ka kordades," märkis ta. "Sekundaarse tooraine kasutamisega saab uue toote omahinda küll madalamal hoida, kuid tuleb siiski arvestada, et teisesest toormest valmistatud toote kvaliteet ei pruugi olla nii hea, kui otse naftast, rauamaagist või puidust tehtud asjadel."

Kaasaegse tehnoloogia toel on välja töötatud palju tooteid, mis valmistataksegi ainult teisesest toormest - prügikotid, plastkastid, ühekordse kasutusega toidunõud jmt.

Euroopa Liidu riigid pluss Šveits ja Norra taaskasutasid mullu keskmiselt 29% kogu tekkivaist plastpakendijäätmeist, ületades seatud 22,5% eesmärgi.

Äsja valminud Euroopa plastitööstuse aruandes, mis sisaldab analüüse plastitoodangu, nõudluse ja taaskasutuse kohta, seisab, et eelmisel aastal suudeti Euroopas 58% turule jõudnud plastpakenditest kokku koguda, 42% aga ladestati prügilatesse.

Aruande kohaselt taaskasutati 51,3% kogutud plastikust ehk 5,3 miljonit tonni materjalina, 7,5 miljonist tonnist plastijäätmetest valmistati RDF-kütust. Eriti agar prügikütuse põletaja on Saksamaa, kus selleks läheb 34% plastijäätmetest.

Euroopa Plastikäitlemise Assotsiatsiooni (EPRO) peasekretär Peter Sundt märkis, et üleilmse kriisi kütkeisse sattunud Euroopas vähenes plastide tootmine 2008. aastal viis miljonit tonni ja see ulatus mullu 60 miljoni tonnini, nõudlus aga jäi vaid 48,5 miljoni tonni kanti.

"Kuigi aastas suureneb tekkiva prügi kogus Euroopas 3%, on prügilatesse minevate jäätmete kogus jäänud kümmekonna aasta tagusele tasemele," iseloomustas Sundt. "Ladestamise kallinemine peaks motiveerima prügi, sh selles sisalduvaid plastijäätmeid sorteerima ja taaskasutama. Madala prügilamaksuga riikides on ka taaskasutuse osa väiksem."

MTÜ Eesti Pakendiringlus teenindusjuht Andres Siplane kinnitas, et Eesti sammub plastpakendite taaskasutamises Euroopa esirinnas - meil ulatub ringlusse suunatavate plastpakendite osakaal tänavu 55 protsendini turule toodud pakendite arvust.

Heaks taaskasutuse määraks loetakse 40%. Sellisedki eesrindliku jäätmekäitlusega riigid, nagu Saksamaa ja Rootsi, suudavad taaskasutada vaid napilt üle 30% kogutud pakenditest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:16
Otsi:

Ava täpsem otsing