Kas ja miks tasub ettevõttes teha asju teistmoodi? Kuidas luua innovatiivset ettevõtluskeskkonda ja kuidas toetada loovust ettevõttes?

Ainult innovaatilise suhtumisega saabki ettevõte toimida või kusagile jõuda. Just tänu eristatavusele ning isikupärale on võimalik leida oma kohta turul, lihtsalt halli massi hulka sulandudes ei märka sind keegi.

Muidugi on siinkohal väga olulised professionaalsus ja oma ala tundmine. Juhtkond peaks uuenduste osas hakkama peale eelkõige iseendast, olema paindlik ning avatud ja tegema endale selgeks, mida üldse saavutada tahetakse. Kindlasti tasuks mõelda ka näiteks elukutselise disaineri peale - paljud usuvad, et saavad ise hakkama, kuid praktika näitab paraku muud.

Täielik rahulolu on ettevõttes seisak ning tagasiminek, seepärast tulevadki muudatused ja innovatsioon kahtlemata kasuks. Samas on raske välja tuua, mida konkreetselt selle toetamiseks ette võtta, igas valdkonnas ja eluhetkel on seesugused tegevused ja käitumine kindlasti väga erinevad.

Näiteks meil endil oli mõne aasta eest tegu, et endale piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu leida, praegu on tööjõudu aga koguni üle. Seega tuleb kõigi muudatuste planeerimisel ja elluviimisel lähtuda eelkõige konkreetsest hetkest ja vajadustest.

Sageli räägitakse efektiivsusest ja tööviljakusest tootmises, aga tegelikult tuleks vaadata hoopis ühiskonna efektiivsust. Selles osas on Eestis arenguruumi küllaga.

Tänapäeval muutub kõik kiiremini, kui mugav oleks, ning seepärast ei ole võimalik enam edukalt tegutseda põhimõtte järgi, et teen nii, nagu eluaeg on tehtud. Enam ei ole väärtuseks käia isa jälgedes, saades sama osavaks meistriks, vaid kindlasti peab saama paremaks, sest aeg nõuab pidevalt arengut. Kes sellega kaasa ei tule, sellest ka uue aja mõistes meistrit ei saa.

Innovatiivsuse kõige edasiviivam jõud on konkurents, mistõttu lihtsalt tuleb eristuda, peab olema efektiivsem, nutikam, kliendile ja partneritele rohkem lisaväärtust andev ning peab enda protsesse korraldama viisil, mis kõige selle juures võimaldaks ettevõttel kasvada ja kasumit teenida.

Riigi tasemel ei peaks toetama ettevõtlust üldiselt ja abstraktselt, vaid ideid. Ideest sõltub kõik. Praeguse suure tegija ideepuudus võib ta varsti areenilt pühkida ja kellegi tundmatu võib suur idee ja hea teostus väga kiiresti pildile tõsta. Riigi asi on tagada õiguspärastel ootustel rajanev, madala sisenemisbarjääri ning mõistliku maksu- ja õiguskeskkonna olemasolu.

Loovus ei tähenda ainult efektiivsust ega ka päris millegi uue tegemist. Tihti on see vana asja tegemine veidi teisel viisil, mis loob uue väärtuse kliendi jaoks ja aitab kaasa ka ettevõtte konkurentsieelistele.

Võit on halb õpetaja. Nii on ka õitsev majandustsükli osa loovusele mitte just parim kasvupinnas. See-eest aeg, kus terad eraldatakse sõkaldest, on just parim aeg mõtlemiseks, kuidas saaks paremini, teistmoodi ja nii, et ikka selle ilusa aja jõuaks ka ära oodata.

Majanduslikus mõttes tasub ettevõtjal teha asju teistmoodi ikka turul positiivse eristumise pärast. Selle nimel, et olla efektiivsem kui konkurendid ning müüa teistsuguseid ja paremaid tooteid kui nemad. Võib ka nii öelda, et innovatsioon on ainus seaduslik võimalus turukonkurentsi vältida ja saavutada vähemalt ajutiselt monopoolne positsioon.

Suurem osa innovatsioonist ei ole uute ärimudelite või toodete väljamõtlemine, vaid väikesed, igapäevased muudatused ettevõtte töös - näiteks konkurentidest parema strateegia väljamõtlemine ja efektiivsem elluviimine.

See, kuidas ja kui palju innovatsiooni ettevõttes motiveeritakse ja kui palju piiratakse, on juhtide otsus. Mõni ettevõtja ütleb kõigile töötajatele, et kümme protsenti ajast võivad töötajad pühendada mõtlemisele oma lemmikprojekti üle.

Mõned ettevõtted annavad tiimide juhtidele vabaduse sada protsenti oma tööajast sisustada lahenduste väljamõtlemisega, kuidas ühele või teisele kliendile meeldiv lahendus välja pakkuda. Mõlemad ettevõtted seega kulutavad innovatsioonile ühepalju, aga väga erineval viisil ja kindlasti erinevate tulemustega. Ei saa öelda, et üks ettevõte oleks innovaatilisem kui teine.

Ning täiesti vabalt võib olla, et mõned aastad hiljem muudavad needsamad ettevõtted oma innovatsioonimudelit tundmatuseni. Sest millisel viisil on mõistlik innovatsiooni ettevõttes toetada, sõltub sellest, millisel turul ettevõte parasjagu tegutseb, millised on parajasti äri kasvamist takistavad pudelikaelad ning turusituatsioon.

Innovatsioon on ettevõttes oluline edasiviiv jõud ja seepärast ei teki meie jaoks küsimustki, kas tasub seda ette võtta või mitte. Samuti leian, et innovatsioon pole tähtis mitte lihtsalt põnevuse ja mängulisuse pärast, vaid see on ettevõtte edukaks toimimiseks tõesti väga tähtis tegur. Seega tuleks uusi mõtteid ja ideid oma töötajatesse kindlasti süstida. Teema on muidugi äärmiselt lai, kuid meie konkreetselt meie ettevõttes avaldub loovus näiteks selles, et kõigil on õigus oma arvamust avaldada ning uuenduste ja ideede kohapealt kaasa rääkida - kedagi ei heideta kõrvale, vaid kuulatakse alati ära.

Autor: ÄP