Kiirelt elamine

Teil on elamiseks keskmiselt ehk 70 aastat, see teeb ligi 25 550 päeva. Ühelt poolt päris pikk aeg, teisalt aga meeletult lühike - vähemalt suurema osa inimeste arvates.

Ja et aega tundub justkui nii vähe olevat, siis ongi meie kaasaegse maailma olulisimaks märksõnaks saanud kiirus. Et pisku aja jooksul jõuaks võimalikult palju ära teha ja tühjale-tähjale keskenduda nii vähe kui võimalik, siis on mõeldud välja kiirtoit, -laen, -foto, -post, -buss, -keetja. Ning loomulikult toimuvad ka kiirkursused, et võimalikult vähe peaks valulisele õppimisprotsessile aega raiskama.

Osalt olen mitmete kiirvõimaluste üle väga õnnelik, pole enam lihtsalt teisiti harjunud. Kuid teisalt on jälle kahju - pinnapealsust ja ülekäe tegemist tuleb aina rohkem juurde.

Ka loomingu tarbimiseks pole piiramatult aega ning tundub, et sedagi tehakse nii kiirelt kui võimalik. Täna raadioeetritesse paisatav muusika on kuu pärast juba vana, uus pressib meeletu kiirusega peale. Filme või etendusi vaatama minnes, olen aga mitmel juhul sattunud kuulma küsimust "kaua see kestab?" selle asemel, et küsida esimesena "millega tegu?". Mis teha - kiire aeg nõuab kiiret tegutsemist.

Õnneks on olemas aga igikestvad ja aegumatud teemad, mille tähtsust pole kiirus suutnud vähendada - filosoofilised küsimused, mõistatused ajaloost, igapäevased inimeseksolemise dilemmad jm, mis ikka ja jälle inimeste ette tuuakse. Õnneks ka sel nädalal. Huvilistele pakutakse tükikest dinosaurusteajastust ning osakest tulevikust saab näha Vaal galeriis.