Rikaste TOP: Säästuketi asutajate varju jäänud äripartner Guido Kundla

Aivar Hundimägi 13. november 2009, 00:00

Vastupidiselt Mansbergile, Prantsile ja Kõomägile on aga Kundla sel aastal edetabelis oma kohta parandanud, jõudes 260 miljoni krooniga 113. kohale.

Korraliku tõusu on teinud ka sellesse äriseltskonda kuuluv Maldar Mäesalu, kes oli pikka aega Säästumarketi juht. Tema oli meie edetabelis 126 miljoni krooniga 251. kohal.

Kundlale kuulub ettevõte nimega Borum Kaubandus, mis on valdusfirma ja alustas tegevust üheksa aastat tagasi. Lisaks tütarfirmade aktsiate hoidmisele tegutseb Kundla oma ettevõtte kaudu ka väärtpaberiturgudel.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli ta väärtpaberitesse paigutanud 10 miljonit krooni ning 12 miljonit krooni ootas veel paremaid investeerimisvõimalusi.

Pikaajalisi finantsinvesteeringuid on Kundla firma teinud erinevatesse kaubandus-, logistika ja kinnisavaraga tegelevatesse ettevõtetesse.

Tema kuulsam kinnisvaratehing on seotud Tallinnas Olümpia hotelli vastas oleva seitsme kinnistuga, mis tal õnnestus 2008. aasta kevadel müüa Arco Varale, hiljem sai nende omanikuks Viktor Levada. Vastasel korral oleks Kundla koht rikaste edetabelis tunduvalt madalamal. Ta on ise öelnud, et krundid õnnestus müüa viimasel minutil, kui kinnisvaraturg oli juba külmunud.

Kundla ja tema äripartner müüsid kinnistud 116,5 miljoni krooniga, kaks aastat varem olid nad need soetanud praegu Marokos kinnisvaraäri ajava Margus Reinsalu firmalt 72,5 miljoni krooniga, kuigi meedias spekuleeriti toona, et ostuhind oli 200 miljonit krooni.

Kundlaga seotud firmad on olnud ka Eesti Nokiat otsiva Arengufondi lemmikud, sest ühed esimesed projektid, millesse Arengufond maksumaksja raha paigutas, olid seotud tema osalusega firmaga WNB Project. Nendeks olid Smartpost, mida fond toetas 13,4 miljoni krooniga, ja Ilmarine Engineering, mis sai 10 miljonit krooni toetust.

Kundla valdusfirmal Borum Kaubandus õnnestus möödunud aastal teenida kasumit 39,3 miljonit krooni võrreldes 2007. aasta 27,3 miljoniga. 90 protsenti sellest kasumist tulenes sidusfirmade omakapitali kasvust. Omanikutulu laekus Kundla arvele möödunud aastal 1,4 miljonit krooni ja sel aastal on ta otsustanud maksta dividende miljon krooni.

Pikaajalisi laene on firmal 37,4 miljonit krooni, millest 10 miljonit tuleb tasuda sel aastal.

Guido Kundla äripartnerite Sven Mansbergi, Indrek Prantsi ja Armin Kõomägi jaoks polnud eelmine aasta edukas, nad olid Äripäeva rikaste edetabelis kukkujate seas.

Kundla võib õnne tänada, et ta ei pannud koos partneritega 2006. aasta kevadel raha arvutimüügi ketti Klick ehk endisesse K-Arvutisalongi, kus on meeste äripartneriks 44 protsendiga investeerimisfirma Askembla.

K-Arvutisalongi 60 miljoni krooniga müünud Lauri Liimand sai ettevõttest lahti õigel ajal. Ta teenis kauplusketi müügist kasumit 46,3 miljonit krooni, 500 rikkama hulka ta selle müügitehinguga end aga ei suutnud paigutada.

Klick oli eelmisel aastal sunnitud kriipsutama maha plaanid minna teistele Balti turgudele, suleti Leedu üksus. Sel aastal on suletud kauplusi Eestis, eesmärk on kulusid 2008. aastaga võrreldes 40% kokku tõmmata. Käive kukkus 50 miljonit krooni, 314 miljoni kroonini ning aasta lõpetati 20,1 miljoni kroonise kahjumiga. Teist nii karmi aastat Klick enam vastu ei pea.

Prantsile kuuluv ettevõte Entacom ja Mansbergile kuuluv ettevõte Relaxor said mõlemad eelmisel aastal 90 miljonit krooni kahjumit. Kahjum on sarnases suuruses, sest mehed investeerivad peamiselt käsikäes. Kõomägil läks natukene paremini, tema firma Trebicom sai 53 miljoni krooni suuruse kahjumi.

Kõomägi parem tulemus on põhjustatud sellest, et ta pole osanik Mansbergi ja Prantsi ühises kinnisvarafirmas Baltek Arendus, mis tõi omanikele eelmisel aastal 82 miljoni krooni suuruse kahjumi. Põhjuseks on kinnisvara allahindlus. See firma on olnud ka peamiseks põhjuseks, et headel aegadel olid Mansberg ja Prints Äripäeva rikaste edetabelis võrreldes Kõomägiga kõrgematel kohtadel.

Baltek Arendus tegi buumiaastatel mitu magusat tehingut Tallinna kesklinnas. Suuremateks ostudeks oli endise teede- ja sideministeeriumi hoone Viru tänaval 41 miljoni krooni eest, mis hiljem müüdi Äripangaga seotud inimestele.

Samuti ostsid nad Viktor Kaasikult Pärnu mnt 10 kinnistu ja aitasid ka Klementit, ostes ettevõttelt ära kinnistu 53 miljoni krooniga. Mansberg on kuulunud Klementi omanikeringi ja olnud nõukogus.

Lisaks Eestile tegutseb firma Hispaanias, kuid mitte kuigi aktiivselt. Baltek Arendus on kinnisvaraturule kokku paigutanud 485 miljonit krooni ning firma võlakoorem on 310 miljonit.

Selle ettevõtte tegemistele hoiab pöialt SEB, kes veel sel aastal loodab saada tagasi 30,9 miljonit krooni ja järgneva viie aasta jooksul 172,6 miljonit krooni.

Audiitor juhib omanike tähelepanu sellele, et ettevõttel võib lühiajaliste kohustuste täitmisega probleeme tekkida.

Mansberg ja Prants on viimastel aastatel premeerinud end korralike dividendidega. Indrek Prantsi arvele laekus 2006. aastal 26,2 miljonit krooni omanikutulu, 2007. aastal 19,8 miljonit krooni ja eelmisel aastal 5,2 miljonit, Mansbergile 16,45 miljonit krooni, 11,6 miljonit krooni ja 2,8 miljonit.

Indrek Prants, Sven Mansberg, Armin Kõomägi, Guido Kundla ja Martin Petjärv ajavad ühiselt äri juba 1990. aastate algusest.

Kõomägi, Mansberg ja Prants alustasid ülikooliõpingute kõrvalt koos töötamist Guido Sammelseljale kuulunud hulgifirmas Dunker, kus nad olid ametis poolteist aastat ning otsustasid siis asutada 1993. aastal firma Smarten.

Kundla ja Petjärv liitusid kolmikuga aasta hiljem.

Üheksakümnendate lõpus ristusid teed jälle Sammelseljaga ja tuldi turule Säästumarketiga, mille hiljem Kesko 600 miljoniga ära ostis. Edasi osalesid nad koos Sammelseljaga Eesti Raudtee erastamisel.

Prants, Mansberg ja Kõomägi löövad finantsinvestoritena kaasa ka Redgate Capitalis, mis on Veikko Maripuu, Mart Altvee ja Aare Tammemäe juhitav varahaldusfirma. Selles projektis on teised finantsinvestorid Skype-loojad oma investeerimisfirmaga ASI.

Mehed on kolmekesi ajanud ka kinnisvaraäri Mati Tusoviga ning arendanud Tallinnas Pärnu maantee endise Kalevi kommivabriku piirkonda firma Krono Holding kaudu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing