Ka Gildi EEREIFist kostab ämbrikolin

Kohustuslike pensionifondide ämbrikolin ei taha kuidagi lõppeda. Äripäeva tänanegi kaanelugu on järjekordne artikkel sarjast, kuidas pensioni teise samba fondid investeerisid pensionikogujate raha kinnisvarasesse, aidates omakorda kaasa mulli paisumisele. Swedbanki ja SEB kohustuslikud pensionifondid on suurimad investorid ka Gildi Ida-Euroopa kinnisvarafondis EEREIF - nende osa fondi osakutes on 40 protsenti.

Praegu Gildi käes oleva kinnisvarafondi lõi LHV 2005 - juba buumi ajal - ning pensionifondid muudkui ostsid osakuid, lootes palju teenida. Investeeringute ajastus polnud seega kõige parem ning fondi tootlus ongi viimasel aastal aina kukkunud.

Siinkohal võiks õlgu kehitades öelda, et investeerimine ongi riskibisnis ning ajad olid ja on veel praegugi rasked - süüdistada nagu kedagi milleski ei pole. Ning kinnisvarasse investeerimist keelata samuti ei saa, sest majanduse arengu stabiilses faasis on tegemist igati aktsepteeritava investeerimisvaldkonnaga. Samas öeldakse, et ära investeeri sinna, kuhu omanikud ise ei investeeri - Gildiga seotud isikute investeering fondi ulatub 1,4 protsendini…

Gildile tõepoolest ei saa ette heita seda, et kohustuslikud pensionifondid investeerisid EEREIFi, küll aga seda, et see fond omakorda tegi tehinguid võimendusega ehk kasutas laenuraha - buumi ajal käivitatud projektidel on keskmiselt 50protsendiline laenukoormus. Ja seda, et Gildi fondid paigutasid vastastikku raha - EEREIFi portfellis on ka Gildi riskifondi Arbitrage võlakirju 40 miljoni krooni eest.

EEREIFi fondijuhi Gren Noormetsa sõnul sai EEREIFist Arbitrage'i võlakirjaomanik tavapärase fondi likviidsusjuhtimise raames, võlakirjade tagatiseks Bulgaaria investeeringud… Kõlab nagu fraas "sai väheke müratud" filmist "Viimne reliikvia".

Pensioniraha käekäik sõltub nüüd sellest, kui palju jõudu on EEREIFil teenindada laene. Ja samuti pankade edasisest tegevusest. Võib juhtuda sedasi, et pangad saavad mõne aasta pärast oma osa tagasi, fondiosaku omanikud mitte.

Pankade käitumisega ei taha Äripäeva toimetus aga kuidagi leppida. Jääb mulje, et nende pensionifondid pididki investeerima sinna, kuhu pangad olid kõvasti laenuraha sisse pannud. Teise samba fondihaldurite koolitus veel sellele lisaks, ikka pensionikogujate kulul.

Kuna riik on kindlustanud pideva ja suure rahavoo kohustuslikele pensionifondidele ja seda aastakümneiks (fondid peaks hoopis pensionikogujaile peale maksma, mitte neilt raha küsima), tuleks neil see raha vähemalt sissemakstud osas tagada. Ja kuna raha kasutab ära pensionifondi n-ö emapank, võiks pangad asutada hoiuste tagamise fondiga sarnase pensionide tagamise fondi. Mingi vastutus peab pankadele jääma.

Autor: ÄP