Sõltumatu maaküte säästab enim

Küttesüsteeme müüva Junkersi Eesti müügi- ja turundusjuht Margus Uusmees kinnitas, et kui mitte arvestada investeeringu suurust, siis kõige mõistlikum on kütta maasoojuspumbaga.

"Praeguste elektrihindade juures on maaküte ja jätkuvalt ka gaasiküte kõige paremad lahendused," rääkis ta. "Tõsi, maaküte eeldab piisavalt suure krundi olemasolu ja kogu süsteemi soetusmaksumus on suhteliselt kõrge," lisas ta.

Alternatiivsete kütuseliikide osas on Uusmehe sõnul toimumas nihe mõtlemises. Näiteks kaasaegne ja keskkonnasõbralik päikeseküte, kui see on õigesti installeeritud, võib anda tarbevee soojendamisel 40% kütusesäästu.

"Ehkki päikeseküte meie kliimas põhikütteks ei sobi, tehakse palju päringuid päikesepaneelide kohta, kuna tarbija ei taha olla sõltuv pidevatest hinnamuutustest.

Kütusehinnad maailmaturul kõiguvad ja fossiilsete kütuste puhul sõltume välistarnijatest, aga päike ja maapind on jätkuvalt tasuta," rääkis ta. Seadmete hinnad viimase aasta jooksul eriti muutunud ei ole, hindade korrigeerimisel lähtuvad aga ka kohalikud puidu- ja pelletitootjad maagaasi ja kütteõli turuhindadest.

Süsteemküte OÜ tegevjuht Uku Loide hoiatas kliente liig väikese võimsusega soojuspumba ostmise eest.

"Müügimees võib pakkuda väikese võimsusega pumba, ent küttekulud kujunevad hiljem väga suureks, kuna elektrit kulub siis oluliselt rohkem," rääkis ta. Ta tõi praktikast näite, kus 200 m2 suuruse maja kütmiseks liiga väikese võimsusega soojuspumbaga kulus 3500 krooni elektrile, samas kui õige pumba valinud majale kulus vaid 1500 krooni.

Kui majas on vesiküttesüsteem olemas, on valida maasoojuspumba või õhk/vesisoojuspumba vahel. Loide soovitas just viimast varianti, kuna sel on piiramatu kasutusvõimalus ning lihtne paigaldus.

"Maasoojuspump on Eesti kliimas kõige stabiilsem ja ökonoomsem kütteallikas. Ainsaks mureks maakontuur, mis võib süsteemi paigaldamiseks kõlbmatu olla," lisas ta.

"Kulusäästlikud kütteliigid on soojuspump ja ka puiduküte, kas siis ahi või puidukatel. Puidukütte kasumlikkus sõltub puidu hinnast ja sellest, kas klient saab kütte oma metsast või peab ostma. Pealinlastele on puiduküte reeglina kallim," rääkis ABC Kliima juht Priit Pärn. Tema sõnul tasuks õhk-vesi- või maasoojuspumba paigaldamisele mõelda, kui majas on õli-, gaasi- või elekterküte, kus küttejaotuseks kasutatakse radiaator- või põrandkütet.

ABC Kliima kliendid tunnevad enim huvi õhusoojuspumpade vastu, põhjuseks soodne hind ja vaieldamatult kõige lühem tasuvusaeg.

"Maasoojuspumpasid ostetakse vähem, kuna eramuehitus on soiku jäänud. Õhk-vesi soojuspumpasid paigaldatakse aga ka vanematele hoonetele," kirjeldas Pärn turutrende ja lisas, et õhk-vesi soojuspumbad on viimastel aastatel teinud suure arenguhüppe ka tehniliste lahenduste osas.

Kui varem müüdi soojuspumpasid uutesse ehitistesse, siis nüüd müüakse suur osa renoveeritavatesse või siis lihtsalt lisatakse kulude kokkuhoiu eesmärgil veel üks säästlikum küttesüsteem.

Euroopa trendid näitavad, et lähiaastail on soodsaim kütta soojuspumpaga. Näiteks paljud juhtivad katlatootjad on asunud kokku ostma soojuspumpade tehaseid. Tõenäoliselt suurima sellelaadse tehingu tegi Bosch Grupp, kes ostis ära IVT. Nüüd müüvad kõik Bosch Gruppi kuuluvad Buderus ja Junkers IVT soojuspumpasid. Silmas peab pidama ühte - ei tohi osta tooteid, mis ei sobi meie kliimasse! Kavalad müügimehed väänavad tõde nii osavalt, et kliendid ostavad valesid tooteid, millega hiljem kohe kuidagi rahul olla ei saa. Loodame ka ise järgmisel aastal jõuda selleni, et ESPELi kodulehele panna üles ostuks vajalikud soovitused. Praegu on ju kõik raskustes, eriti firmad, kes müüvad eramuehitusse.

Odavaimad tarbimise seisukohalt on maasoojuspumbad, ent tuleks arvestada uue ja vana hoone eripära ning võtta tasuvuse arvestamisel arvesse ka algiinvesteeringu väärtust ja amortisatsiooni.

Investeerida tuleks kõige rohkem kulusid kokkuhoidvasse lahendusse. Ja veel, eelkõige tuleb soojustada ja alles seejärel parandada automaatikat.

Küttesüsteemi valides ei lähtuta sageli mitte säästlikkusest, vaid mugavusest, ja see maksab. Pigem lisatakse olemasolevatele süsteemidele teisi kütteallikaid. Näiteks gaasikatelde puhul asendatakse vana katel kondensatsioonikatlaga, mille kasutegur on ligi 10% parem.

Eramute küttesüsteemide ehitamisel soovitan lähtuda tsentraalsest akupaagist kui küttesüsteemi keskusest, mille kütteks võimalik kasutada erinevaid kütteallikaid.

Autor: Tea Taruste