Eelnõu: presidendist keegi rohkem ei teeni

"Riigikogu käest on nõutud ja riigikogu on andnud lubaduse, et palgad tuleb lahti siduda keskmisest palgast," ütles põhiseaduse komisjoni liige Igor Gräzin. Tema sõnul on praegu komisjoni kõneaineks eelkõige see, millised oleks õiglased palgasuhted.

Uue eelnõu järgi hakkavad kõige kõrgemat palka saama president, peaminister, riigikogu esimees ja riigikohtu esimees. Teiste riigiametnike ja poliitikute töötasu arvutatakse kõige kõrgemast tasust vastava koefitsiendina, mis tähendaks, et presidendist suuremat teenistust riigiametnikud ja poliitikud ei saa.

Põhiseaduskomisjoni liikme Ain Seppiku hinnangul on parlamentaarses riigis see igati mõistlik otsus. "Tahaks, et kõik poliitilised jõud sellest eelnõust ühtviisi aru saaksid, sest see on seadus on suunatud tulevikku ehk järgmise riigikogu koosseisu jaoks," lisas Seppik.

Eilsel komisjoni istungil võeti luubi alla kohtunike palgakoefitsient, mis otsustati esialgsest soodsamaks muuta. Kohtunike probleem lahendati Seppiku sõnul nii, nagu kohtunike ühing ette pani.

Eile ei määratud aga kindlaks, kui suur hakkab olema presidendi palk, millest hakkavad sõltuma ülejäänud ametnike ja poliitikute töötasud.

"Alguspunkt on palga piires, mida praegu president saab," ütles Seppik. Praegu saab president palka 79 016 krooni. Komisjon tuleb selle küsimuse juurde tagasi 15. detsembril.

Autor: Katariina Krjutshkova