Müük tekitas linnale kahju

Ajakirjanike jaoks näib konkurentsiameti koostatud AS Tallinna Vesi hinnakujunduse analüüsis sisalduv olevat uudispomm. Selle üle jääb vaid kahju tunda.

Meedia näib nüüd lõikavat selle vilju, mida ta on viimastel aastatel külvanud. Nimelt - ignoreerida Keskerakonna juhitud linnavalitsuse koostatud analüüse ja järeldusi ASi Tallinna Vesi erastamistehingute kohta ning ristida need propagandaks. Suures eufoorias unustatakse isegi kõige elementaarsem - faktide kontroll. Selle ehedaks näiteks antud teema kontekstis on 3. detsembri Eesti Ekspressi uudisnupp "Kullakallis nõu", kus linnapea Edgar Savisaare nime asemel peaks olema Jüri Mõis! Lihtne fakt, mis praegusel netiajastul niivõrd hõlbus ajakirjanikul enne kirjutamist üle kontrollida.

2. detsembri Äripäevas väideti, et linnavolikogu olevat selle aasta 17. septembril "avaldanud kahetsust ASi Tallinna Vesi hinnakujunduse, ettevõttest võetud hiigelkasumi ning juhtimistasude pärast". Kahetsusest jäi toonane volikogu istung paraku kaugele, sest Isamaaliidu ja Reformierakonna saadikud hiilisid juba enne päevakorrapunkti arutamise algust häbistatult volikogu saalist välja. Tõenäoliselt ei olnud neil tehingu kaitseks midagi öelda. Hullem on see, et Isamaaliit ei näi üldse aru saavat, mida nad 2001. aastal tegid. Isamaaliidu juhtpoliitik Mart Laar, kes olevat oodanud küsimust erastamise kohta ning selle nimel eraldi kodutööd teinud, väitis valimiseelsel päeval ETV-s korraldatud linnapeakandidaatide väitlusel, et erastamislepingud olevat sõlmitud viieks aastaks ning kui nemad oleksid võimul, oleks "asi ammu lõpetatud". Erastamisleping sõlmiti 2001. aastal kestusega 15 aastat!

Konkurentsiameti analüüsis ei ole midagi põhimõtteliselt uut, mida linnavalitsus ja -volikogu ei oleks juba 3-4 kuud tagasi avalikult tõdenud. Tallinna volikogu jõudis seisukohale, et Tallinna Vee müügiga on linnale olulist kahju tekitatud. Ligi 10 aasta eest tehtud otsuse pärast avaldasid tagantjärele kahetsust ainult sotsiaaldemokraadid, Reformierakonna ja IRLi fraktsioonid ainult irvitasid seda meenutades.

Lõpetuseks soovitan ajakirjanikel uurida ka praegu Tallinnas opositsioonis olevate erakondade hinnangut ASi Tallinna Vesi erastamisele. Senised küsimused olete esitanud erakonnale, kes hääletas 2000. aastal korduvalt ASi Tallinna Vesi enamusosaluse erastamise ning pakutud erastamistingimuste vastu. Aeg on näidanud, et erakonnal oli tollal rohkem ettenägelikkust, kui teistel erakondadel kokku. Linnavalitsusel ei ole mingit põhjust muuta oma suhtumist ASi Tallina Vesi erastamisse.

Autor: Eha Võrk