Rikaste TOP: Kruvis end riigi külge - Vjatšeslav Leedo

Aivar Hundimägi 11. detsember 2009, 00:00

Selline legend ringleb majandusministeeriumis ajast, kui Leedol õnnestus 2006. aastal pikendada riigiga monopoolset praamiäri kümneks aastaks. Ministriks oli siis Edgar Savisaar.

Praamiühenduse korraldamisel andis riik hulk aastaid tagasi kuradile näpu ja nüüd peavad poliitikud tahes või tahtmata arvestama Leedo soovidega, sest kunagiste eksimuste parandamine oleks ebamõistlikult kulukas.

Leedo on suutnud oma ettevõtte riigi raha külge nii kõvasti kinni kruvida ja saavutanud sellega võimsuse, mille vastu ei saa ei riik ega uued võimalikud konkurendid. Soovijad peaksid ehitama spetsiaalsed jääklassiga praamid või olemasolevad Leedolt ära ostma.

Kui 2004. aastal lõppes SLK ja riigi vaheline leping, soovis tollane majandusminister Meelis Atonen kärpida praamikuninga tiibu, kuid pidi tunnistama Leedo võitu ja oli sunnitud ministriametist lahkuma. Üks idee oli teha SLK ja Tallinna Sadama ühisfirma, aga see plaan sõitis suure hooga karile.

1994. aastal juhatas Leedo kullasooneni Tallinna Sadamat juhtinud Peeter Palu, kes soovitas tal minna praamiühenduse konkursile. Leedo on öelnud, et läks pooleldi käsu korras.

Praamiäriga alustas ta küll kaks aastat varem, kui ostis hiljem tülli pööranud äripartneri Toivo Altiga Lätist kolm kaubaleva, millega mandri ja Saaremaa ning Soome ja Rootsi vahet kaupa veeti.

1997. aastal sai Leedo riigifirmalt Saarte Liinid kaheksa parvlaeva imeodavalt - 4 miljoni krooni eest.

Madala hinnaga nõustus riik tingimusel, et Leedo võtab enda kanda suure investeerimiskohustuse ja uuendab aja jooksul laevastikku. Tegelikult maksis aga uutesse parvlaevadesse tehtud investeeringud lõpptulemusena ikkagi kinni riik.

Leedot on nimetanud Saaremaa kroonimata kuningaks. Talle endale see ei meeldi. "Oleksin parema meelega varahoidja," on Slavikuks kutsutav Leedo Äripäevale öelnud.

Ta on lõpetanud Leningradi paberitööstuse ja tselluloosi instituudi. Juhtis Kuressaare ehitus- ja remondivalitsust. 1990ndate alguses tõi Venemaalt paberit ning ostis koos Toivo Altiga Saareki kaubamärgi all marju kokku, mida Soome müüs. Teenitud raha eest ostis Kuressaare kesklinnas Holostovi kinnistu.

Juttudesse riigi lüpsmisest suhtub aga Leedo enda väitel juba külmalt. "Esiotsa püüdsin küll tõestada, et mul pole saba ega sõrgu, aga hiljem lõin käega. /---/ Kui riik maksab teenuse eest, siis pole see ju enam riigi raha," on ta öelnud.

Leedo otsus investeerida tänavu koos Marcel Vichmanniga uutesse praamidesse näitab, et Leedo loodab praamiäriga jätkata veel kaua. Vichmann äripartnerina on igati sobiv - kokku on saanud kaks ettevõtjat, kel on Eestis kõige parem oskusteave, kuidas edukalt riigidotatsiooni abil äri ajada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:21
Otsi:

Ava täpsem otsing