Rongihange jääb Eesti töösturi ees suletuks

"Praegu on Eestis olemas kõik võimalused rongide kokkupanekuks. On olemas tehnikaülikool ja insenerid, Balti Laevaremonditehases saaks vaguneid keevitada, Estel Plus toodab vastavat elektroonikat, vagunite sisustust tehakse Lasnamäel firmas Aeston," loetleb aastaid raudteeäris tegutsenud Oleg Ossinovski. Temale kuuluv firma Skinest Rail on Daugavpilsi veduriremonditehase suuromanik ja Ukraina Krjukovi vagunitehase üks omanikest.

Rong on nagu konstruktor, mida tootja litsentsi alusel erinevatelt hankijatelt soetatud osadest saab kokku panna, räägib Ossinovski.

Skinest Railil kui Eesti firmal ei ole aga sel suvel välja kuulutatud elektrirongide ostmise konkursile asja. Tingimuste järgi saavad sellel osaleda kogemustega rongitootjad. Aga kuidas need kogemused tulevad, kui ei lastagi konkureerida, küsib Ossinovski.

"Praegu lastakse luhta minna unikaalsel võimalusel arendada Eesti raudteetööstust. Valitsus peaks mõtlema laiemalt riigi majanduse arendamisele. Muudkui räägitakse Eesti Nokiast, kuid suhtumine on selline, et meile pole tööstust vaja. Katastroof!" rehmab ta emotsionaalselt käega.

Ossinovski imestab, miks rongide ostuks kulutatava 2,6 miljardi krooniga ei taheta Eesti majandust ergutada. "Ei saa mõelda nagu tarbija. Sa võid osta Mercedese, aga võid osta hoopis Mercedeste kokkupanemise tehase."

Hiljuti Läti presidenti saatnud äridelegatsiooniga Gruusias ja Armeenias käinud Ossinovski räägib, kuidas Gruusia Raudtee juhi sõnul ei osteta seal ühtegi vagunit, mis pole tehtud Gruusias.

Ka Lätis käib elektrirongide ostmiseks üle kolme miljardi krooni suurune hange. Ossinovski sõnul märkis Läti valitsuse liige talle eravestluses, et kui kohalikud ettevõtjad ei osale konkursil ja raha läheb riigist välja, siis neid ronge ei ostetagi ja raha kulutatakse muuks otstarbeks.

Vagunite sisustust valmistava Aestoni üks omanik Lauri Reinhold on kindel, et lõunanaabrid esitavad konkursi võitjale tingimuse, et rongid pannakse kokku Lätis. "Eestis vaadatakse oma ettevõtete peale, et nagunii te midagi ei oska teha," lausub ta.

BLRT Grupi kommunikatsioonidirektori Anu Hallik-Jürgensteini sõnul püüab enamik Euroopa riike maksimaalselt omamaist tööstust ära kasutada. See ergutab maksude laekumist ja tööhõivet. Rongide metallkonstruktsioonide valmistamisega saaks BLRT kenasti hakkama.

Elektriraudtee juhatuse liige Riho Seppar peab täiesti loogiliseks soovi eelistada kohalikke ettevõtjaid, kuid selle välistab riigihankeseadus.

"Rongiliikluses on väga kõrged turvalisuse nõuded ning me ei saa riskida sellega, et laseme hankele kogemusteta tootja, kes toob eksemplari, mida tuleb alles katsetama hakata," selgitab ta esitatud tingimuste tagamaid.

Samuti välistaks uue tootja lühike hankeaeg, euroraha peab olema kasutatud aastal 2015. Seppari hinnangul suudaks alustav ettevõte toota 2-3 rongi aastas, sellele eelneb veel esimese rongi katsetamine poole aasta jooksul.

Mul ei oleks ka selle vastu midagi, kui osagi rahast jääks Eestisse, kuid ega seda omatahtsi kasutada ei saa. Reeglid on paigas ja Euroopast on rongide ostmiseks raha antud. Ühtepidi on Ossinovskil õigus, et valitsus peaks mõtlema laiemalt riigi majanduse arendamisele.

Teistpidi, kui eesmärk on rongide ostmine, siis mina ei kujuta ette, et Eestist on võimalik leida rongide valmistajat. Mina ei tea Ossinovskist kui rongitootjast midagi. Olen alati meenutanud selliste juttude rääkijatele, et kui 1927. aastal sõitis esimene rong Tallinnast Pärnusse, siis sõitis ta 25 korda rööbastelt välja. Ei saa sellega riskida, et katsetame, kuidas välja tuleb.

Meie firma ehitab vaguneid seestpoolt - laed, seinad, põrandad. Eestis oleme kõik vanad elektrirongid ümber ehitanud, oleme teinud tööd Leedu Raudteele ja spetsiaalseid luksvaguneid Venemaale.

Eestis on rongide kokkupaneku võimekus olemas, selleks tuleb teha koostööd lääne tarnijaga. Meie esindame Poola rongiehitajat

PESA, kellega koostöös hakkab meie firma Valgevenes Valgevene jaoks ronge kokku panema. Seal on aru saadud, et nii saavad inimesed tööd. Selles ollakse palju edumeelsemad kui Eestis. Kahjuks.