Ilma eristaatuseta hääbume

Sel aastal otsustatakse Euroopa Komisjonis Eesti põlevkivikeemiatööstuse saatus. Oluline on saavutada läbirääkimistel põlevkiviõlitootmisele eristaatus. Seda enam, et põlevkiviõlitootmine on ELis unikaalne ja naftavarude vähenemise tõttu ka perspektiivseim tehnoloogia kütuste ja õlide tootmisel.

Praegu annab põlevkiviõlitootmine olulise panuse Eesti majandusse. Toodangust kuni 85% eksporditakse ELi liikmesriikidesse. Riigil aga puudub selge poliitika ja seisukoht põlevkivikeemia tuleviku kohta.

ELis oli kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi algusaastaks 2005. Kuni 2012. aastani on süsteemi aluseks ettevõtetele eraldatud tasuta kvoodid. Ettevõtted, mis ületavad eraldisi, peavad vabaturult puuduva osa juurde ostma.

Alates 2013. aastast on kavas oluline muudatus kauplemissüsteemis, mille lõpptulemusena peab alates 2020. aastast kogu CO2 kogus olema vabakaubeldav oksjoniturul. Lisaks karmistatakse nõudeid ettevõtetele.

Selline lähenemine seab ohtu traditsiooniliste ELi tootmisharude konkurentsivõime võrreldes kolmandates riikides tegutsevate või tegevust alustavate ettevõtetega.

Üleminekuaastail 2013-2020 jaotatakse kauplemissüsteemi kaasatud tootmisharud kaheks: tavatootmisharud ja CO2 lekkeohuga harud. Tavatootmisharudele eraldatakse sellal tasuta kvoote parimast võimalikust tehnoloogiast lähtuvalt tootele 80% ja vähendatakse 2020. aastaks 30%ni. Süsinikulekkeohuga ettevõtetele eraldatakse kuni 100% kvooti kogu perioodi ulatuses.

Eesti põlevkiviõlitootmine on ühes sektoris naftast õli tootmisega ning on süsinikulekkeohuga tootmisharude nimistus. See seab ohtu kogu põlevkivikeemia tootmise tuleviku.

Nimelt on eraldatavate tasuta kvootide aluseks tooteühikule eraldatav kvoot 10% tootmisharu parimast tehnoloogiast lähtuvalt. Piltlikult võrreldakse maakoores miljoneid aastaid nafta kujunemisprotsessi põlevkiviõli tootmisel reaktoris või retordis tundide jooksul toimuva protsessiga. Põlevkiviõli tootmisel emiteeritakse kasvuhoonegaasi 2,4-2,8 tonni ühe tonni õli kohta, naftast õli tootmisel 0,3-0,5. Teine oluline erisus on tahked jäätmed - tuhk ja poolkoks.

Ilma eristaatuseta ei ole põlevkiviõli konkurentsivõimeline ELi samas sektoris konkureerivate naftast õlitoodetega. Eesti põlevkiviõlitootmine hääbub, kaotame aastaid tootmistehnoloogiate arengus, aga ka võimaliku, võib-olla ka ainuvõimaliku lähiaastate kütuste tootmise sektori. Mainimata ei saa jätta ka olulist mõju sotsiaal-majanduslikule olukorrale, seda eriti Ida-Virumaal. Praegu on põlevkiviõli tootmisega otseselt seotud 800 töötajat, tugiteenustega ulatub tööga hõivatute arv 4500ni.

Eesti riigil tuleb kujundada selge põlevkivikeemiatööstusepoliitika ning seisukohad võimalikeks kompensatsioonimehhanismideks sarnaselt näiteks põlevkivienergeetikaga.