Andres Aavik: ehitusturg ärkab uuele elule

"Juhatus tegi selle otsuse eelmise aasta lõpus, ametlikult sai minust Skanska EMV juhatuse esimees tänavu 1. veebruaril," täpsustab Andres Aavik, kes oma esimese firma, ASi Harmin asutas koos kolme arhitektiga kohe pärast kõrgkooli lõpetamist 1994. aastal.

"See oli päris huvitav aeg," meenutab ta. "Mäletan, et ehitasime president Lennart Merile Paslepa suveresidentsi, viie nädalaga sai palkmaja püsti ja sisustatud. Polnud haruldane, kui jõudsin objektilt kell kaks öösel koju teadmisega, et hommikul kell seitse pean jälle tagasi olema. Kui maja valmis, tuli Lennart Meri seda vaatama, võttis telefoni ja helistas Saksamaale tuttavale, et maja valmis, tule külla."

Järgnes töö ASis Maarjamäe Maja, mis tegeles elamuarendusega ja mille juhataja on mees tänaseni. "2001. aastal liitusime Skanskaga ning minust sai sealse kinnisvaradivisjoni projektijuht," lisab ta.

Aaviku sõnul andis ka Maarjamäe Maja hea kogemuse. Kui alustasime, ei olnud peale Kodumaja grupi, kes arendas Tiskre elurajooni, turul teisi suuri tegijaid. Eks jälgisime nende tegevust, õppisime nende ja endi vigadest, nii see kogemus tasapisi tekkis."

Aavik kinnitab, et ehituskvaliteedist tema mööda ei vaata. "Kirsadega mööda ehitusplatsi tallama pole ma pidanud, küll aga on ehitus ka kinnisavara arendamise aegadel olnud üks minu töid, kuigi sellega tegelesid otseselt ikkagi ehitus- ja objektijuhid," räägib mees.

"Oluline on ehitada nii, et nendes majades pärast ka ise elada tahaks, mitte et raha tasku ja siis vaadaku inimesed ise, kuidas oma uues kodus hakkama saavad," on Aavik veendunud.

Suurim kannapööre toimus Aaviku sõnul töökogemuses 2007. aastal, kui temast sai Skanska insenerehituse divisjoni direktor. "Kui seni sai tegeldud kinnisvara arendamise ja ehitusega, siis nüüd vahetus see teedeehituse, vaia- ja pinnasetööde vastu. See aga oli eelnevaga võrreldes hoopis teistsugune töökeskkond," räägib Aavik.

Praeguseks on Skanska teedeehituses osalemise lõpetanud. Põhjuseks Aaviku sõnul ebaterve konkurents.

"Olematuks on muutunud ka elamuehituse pool. Eestis eelmisel aastal praktiliselt elamuid ei valminud, kui mitte arvestada Tallinna kerkinud sotsiaalmaja. Varasematest arendustest on Skanskal pakkuda elamispindu kortermajja Pirital, Eesti Näituste paviljonide kõrval ja Viimsisse," räägib Aavik.

Arvestades vanade hoonete amortisatsiooni, oleks Aaviku sõnul tarvilik aastas Tallinna juurde ehitada 2000-2500 uut korterit.

"Buumiaegadel oli see number kusagil 5000 kandis. Kuigi praegu on ehitusturul vaikus, on selge, et uut elamispinda on vaja. See, et ehitustegevus ja ka elamuehitus hoogustuma hakkab, on seega paratamatu," on Aavik optimistlik.

Kuidas saab kriisiajast üle üks suur ehitusfirma tervikuna?

"Eks ole meilgi tulnud kaadris lõikeid teha. Kunagisest neljasajast töötajast on tänaseks firmas alles 230. Samas saan öelda, et oleme suutnud säilitada vajalikke inimesi. Kui turg paremuse poole pöördub, on meil kindlasti hea algbaas kiirelt ning tulemuslikult alustada," arvab ta.

Aaviku ütlust mööda on aidanud mõõna üle elada võimalus leida inimestele tööd teiselpool lahte, emafirma objektidel.

"Õnneks pole vähemalt ehitustandril põhjanaabrite juures tunda olulist mahtude vähenemist. Tegelikult tekitab natuke ärevust, et soomlased rabavad uusi kortereid kohati nagu meil buumiajal, siis kui need veel paberil on. Samuti pidi põhjanaabrite juures kehtima ütlus, et viimane aeg on endale Eestist soodne korter muretseda, enne kui hinnad taas kerkima hakkavad."

Vaatamata sellele, et ehitusturu käive on kunagiselt 40 miljardilt kukkunud alla 20 miljardi krooni piiri ja pakkumistel osaledes tuleb arvestada sellega, et kokkuvõttes saavad vaid kulud-tulud ots otsaga kokku, julgeb Aavik arvata, et majandus pöördub taas tõusule.

Aavik meenutab põnevat kõrgkooliaegset kogemust EKE Ehituse päevilt.