Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi ja Ansip: Kreeka võlakirjad toovad tulu
Ligi selgitas ajakirjanikele, et raha laenamine majandusraskustesse sattunud riikidele on kasulik, sest riigi sääste selliselt paigutades teenib Eesti kopsakat intressi.
"Need võlad on rahapaigutused, see pole kellegi abistamine. See tähendab (Eestile - toim) küll ohvrit, kuid päeva lõpuks siiski mitte väljaminekut, vaid sissetulekut," märkis Ligi.
Eilsel valitsuse pressikonverentsil ütles Ansip, et Eesti valitsus on põhimõtteliselt valmis võlgadega hädas Kreekale appi minema ja vajadusel ka Kreeka valitsuse võlakirju ostma.
"Solidaarsus Euroopa Liidus on reaalsus," ütles Ansip. "Jah, me oleme valmis soetama Kreeka valitsuse võlakirju, kui osaleme laiemas abipaketis," ütles ta.
Kindlasti pole õigus nendel, kes räägivad, et Eesti ei pea Kreekat aitama. Kunagi ei tea, millal Eesti ise teiste riikide abi võib vajada, ütles Ansip.
Läinud pühapäeval toimunud kriisikohtumisel otsustasid ELi rahandusministrid kriisimeetme loomise euro stabiilsuse tagamiseks, milles osaleb ka IMF. Lisaks Euroopa Komisjoni vahenditele panustavad paketti euroala riigid - peamiselt laenugarantiide näol.
Ansip nentis, et tõenäosus, et garantiid käiku lähevad, pole päris null, kuid on siiski üsna väike. "See instrument (abipakett - toim) on kindlasti vajalik," ütles Ansip.
"See pole tagastamatu abi, sellelt makstakse mõistlikku intressi," kommenteeris Ansip.
Ligi kummutas tõlgenduse, et euroala riikide hiiglaslik abipakett euro stabiliseerimiseks tähendab seda, et teised riigid maksavad kinni üle jõu elanud riikide võlad.
"Eesti ei maksa nende riikide võlgu, need maksab iga riik ise," ütles Ligi. "Tegemist pole tagastamatu abiga, see on laenu andmine, rahapaigutus, mis toodab intresse," ütles minister.
Euroopa Liidu rahandusministrite kriisikohtumine läinud pühapäeval oli Ligi sõnul erakorraline üritus, mille eesmärk oli ära hoida suur kahju, mis oleksid tekkinud eurole, kui rida riike oleks sattunud veelgi suurematesse laenuraskustesse.
Ligi rõhutas, et Eesti ei saa väita, et Euroopa riikide raskused Eestit ei puudutaks, kui käibel oleks kroon. Eesti majandus on euroala riikidega väga tihedalt seotud.