Tühja Euromekka pantvangid

Tühjad müügiboksid, igavuse kätte suremas müüjad üksikutes renditud nurgakestes. Väike sebimine käib ainult esimesel korrusel, kus asub toidukauplus.

Äripäeva venekeelse lehega Delovõje Vedomosti rääkinud müüjad ütlevad, et ostjate vool hakkas vähenema 2007. aastal, kui keegi veel majanduskriisist juttu ei teinud. Praeguseks on ostjad peaaegu kadunud. Üks müüja ütles, et mõnel päeval ei astu isegi niisama ringihulkujaid poodi sisse.

See on paljusid kaupmehi kolimise peale mõtlema pannud. Kuid selgus, et see ei olegi nii lihtne. Asi on selles, et 2007. aastal, pärast keskuse omanike vahetust, sõlmiti rentnikega uued tähtajalised lepingud. Ettevõtjad jätsid aga kahe silma vahele lepingu ennetähtaegse lõpetamise sätte, kus on kirjas, et seda võib teha ainult mõlema poole nõusolekul. Kui aga asjad hakkasid halvasti minema ja sai selgeks, et keskuse arendamisega ei kavatse keegi tegeleda ning et rentnikke ei kavatse keegi minema lasta.

P&T Juveeliäri OÜ otsustas juhatuse liikme Jevgeni Tsurkani sõnul aasta tagasi Euromekkast välja kolida. Põhjus oli tavaline: läbimüügi kahanemine, kahjum, kliente ei ole, renditasu ei vähendatud. Tsurkan ei eita, et firmal oli rendivõlgnevus, kuid enne kui kirjutati lepingu lõpetamise avaldus, kustutati kõik võlad.

Kaubanduskeskust haldav Hexanor Haldus keeldus lepingut katkestamast. Tsurkani sõnul olid päev pärast avalduse esitamist müügiboksi uksed kinni keevitatud ja vara ilma igasuguse kohtuta faktiliselt arestitud. "See on ehtne omavoli," ütles Tsurkan.

Lannard OÜ omanik Ljudmilla Nardjuževa likvideeris firma, sest tervis ei lubanud tal enam äriga tegeleda. Rendi- ja kommunaalmaksete võlgnevusi tema firmal ei olnud. Nardjuževa teatas keskuse omanikele soovist leping lõpetada ja selgitas ära ka põhjuse, kuid selgus, et leping kehtib 2012. aastani. Nüüdseks on 2009. aasta lõpus likvideeritud firma võlg peaaegu 500 000 krooni. Selliseid lugusid on veel palju.

Keskuses asuva rahavahetuspunkti omanik Natalja Tkatšenko on nördinud selle üle, milliseks on omanikud keskuse muutnud. Tema sõnul on see tõeline laut, mitte kaubanduskeskus. "Kas on normaalne, kui kaubanduskeskuse WCs vedeleb narkomaan, aga ukse ees magab kodutu?" esitab ta retoorilise küsimuse. Ei ole ime, et siin külastajaid ei ole. "Pärast seda, kui turvamehed maha võeti, on siin ohtlik töötada," ütles Tkatšenko. Tema sõnul varastati tal lõunavaheajal seif rahaga, kuigi ruum oli signalisatsiooni all. Tkatšenko kavatseb lahkuda kohe, kui lepingu tähtaeg kukub.

Juvelan OÜ juhatuse liige Andrei Tertitšnõi arvab, et keskuse omanike jäik hinnapoliitika renditasude suhtes viis selleni, et suurem osa rentnikke jooksis laiali, paljud aga lahkusid riiuga. Uusi rentnikke aga leida ei õnnestunud, kuna omanike käitumine peletab nad eemale. Tertitšnõi praegu keskusest lahkuda ei kavatse, sest loodab, et munitsipaalturg, mis kavatsetakse keskuse lähedale ehitada, puhub ka Euromekkale elu sisse.

Kaubanduskeskuse Euromekka omaniku Hexanor OÜ juhatuse liige Sulev Seppik arvab, et asi ei ole hull.

Kuigi teisel korrusel on palju tühje ruume, on esimene korrus Seppiku sõnul täiesti töövõimeline ning mingeid kodutuid seal ei ole. Klientide vähesuses on süüdi kriis. Lasnamäel on vähem maksevõimelisi inimesi. Seppiku sõnul valitseb selline olukord kõikides kaubanduskeskustes.

Rentnikega on tõepoolest sõlmitud tähtajalised lepingud, mida on raske iga hetk lõpetada. Seppik väitis, et selles ei ole midagi ebaloomulikku.

Ta lisas, et suurem osa rentnikke on täiesti adekvaatsed ärimehed, kellega võib alati kokkuleppele jõuda. "Kui kellelgi on pretensioone või küsimusi, las pöördub minu poole," ütles Seppik.

Tõsi küll, on ka konfliktseid inimesi, kuid tal ei ole aega nendega suhelda, märkis Seppik.

Lepingu tingimusi tuleb täita. Rendileandja ju investeeris ruumidesse raha, et anda need hiljem rendile. Muidugi loodab ta teenida oma investeeringud tasa ja saada kasumit. Kui rendileping ootamatult lõpetatakse, on rendileandja sunnitud kulutama lisavahendeid uue rentniku otsimisele, mis võib võtta kuid.

Kui rentnik vabastab ruumid varem, siis on rendileandjal õigus nõuda rentnikult renditasu maksmist perioodi eest, mis on jäänud lepingu lõpetamiseni.

Tähtajalist lepingut on võimalik lõpetada. Vastavalt võlaõigusseaduse N 313 võib tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu erandkorras üles öelda. Sama seaduse N 314-319 kirjeldavad lepingu lõpetamise korda. Lepingu sõlmimise ajal 2007. aastal ei teadnud keegi, et algab majanduskriis. Isegi kui inimeste ostuvõime järsult kahanes ja klientide arv vähenes, ei alandanud rendileandja pikka aega renditasu, mis kahandas käivet ja tõi kahjumi. Sellistes oludes oli võimatu lepingutingimusi täita.