Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Howard Davies
- 20. juuni 2010 kell 13:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Arvamus: veel üks nõrk koht rahaliidu ehituses
Euroala intressimäärade otsustamisel on igal euroala riigil suurusest sõltumata üks hääl – kui süsteemi ei reformita, võib sellest saada rahaliidus täiendav ebastabiilsuse allikas, hoiatab Londoni Majanduskõrgkooli direktor Howard Davies.
Euroopa Keskpanga otsus hakata raskustes euroala riikide võlakirju ostma turuhinnast kallimalt, on välja toonud rea lahenduseta küsimusi, mis puudutavad Euroopa Keskpanga struktuuri ning seda, kuidas pank oma otsuseid teeb. Mõned teemad, mida Euroopa otsusetegijad on eelistanud vaiba alla lükata, on halastamatult päevavalgele tulnud.Otsus Kreeka võlakirju osta ei olnud üksmeelne. Maailm teab nüüd, et Bundesbanki president Axel Weber hääletas vastu. See oli üks hääl 22-st, kuid esindades 27% euroala SKPst, ei saa seda eirata kui tühist erandit. Euroopa Keskpanga juht oli sunnitud avalikustama, et otsus ei olnud üksmeelne.Teoorias oleme alati teadnud, et Euroopa Keskpank võib vajadusel otsuseid langetada enamushäältega. Siiani ei olnud seda vajadust kunagi tekkinud ning polnud isegi protseduuri, kuidas häälte jagunemisest teada anda. Avalikustamisest hoidumist on õigustatud argumendiga, et see sunniks panga nõukogu liikmeid käituma kui oma riigi esindajaid. Majanduslanguses riigi keskpanga juht tunneks peaaegu sundi hääletada intressimäärade tõstmise vastu või langetamise poolt, arvestamata euroala kui terviku olukorda.Kaua selline salatsemine jätkuda ei saa. Hollandi keskpanga juht Nout Wellink on selge sõnaga öelnud, et ühel päeval tuleb ka Euroopa Keskpangal oma otsustusprotsesside üle täpsemat infot anda. Weberi vastuhääl Kreeka võlakirjade otsmisele tõi selle päeva oluliselt lähemale.Siit koorub välja veel põhimõttelisemat laadi probleem. Häälte jagunemine on tasakaalust väga väljas, kui vaadata liikmesriikide osakaalu SKPs. Saksamaa hääl on sama kaalukas kui Malta hääl.Euroopa Keskpank on selle probleemi üle mõelnud, kuid seni on kokku lepitud (Nice’i lepingus) vaid selles, et euroala laiendes hakkavad hääleõiguslikud liikmesriigid nõukogus roteeruma. See tasakaalu puudumist ei lahenda.Seni pole sellest suurt numbrit tehtud, kuid Weberi vastuhääl viitab võimalusele, et väikeriigid suuremad liikmesriigid maha hääletavad. Teoreetiliselt on võimalik, et kuus nõukogu liiget pluss Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia, mille arvele langeb 67% euroala SKPst, jäävad hääletamisel väikeriikide ühisrindele alla.Intressimäärade otsustamisel võib sellel väga suur tähtsus olla. Samuti võib sellest sõltuda raskustesse sattunud riikide võlakirjade ostmine. On üsna tõenäoline, et Kreeka võlakirjad, mis Euroopa Keskpank kokku on ostnud, et ole nende eest makstud raha väärt. Kui Kreekal tuleb oma võlad restruktureerida ning kreeditoridel leppida osa oma investeeringud kaotusega, kannab arvestatavat kahju ka Euroopa Keskpank. Selle kahju kannavad euroala liikmesriigid proportsionaalselt oma osaga euroala SKPs, ehkki hääli on üks iga riigi kohta.Selline korraldus on rahaliidu jaoks veel üks tõsine risk, lisaks neile, mis johtuvad kooskõlastamata majanduspoliitikast ja Euroopa vaste puudumisest Rahvusvahelisele Valuutafondile. Eriti sellises olukorras, kus turud on närvilised nagu praegu, võib igasugune kahtlus, et Euroopa Keskpanga otsused ei arvesta euroala kui terviku huvisid või põhjustada suurtele riikidele olulist kahju, stabiilsust kõigutada.Nice’i lepingu sätted tuleb ümber vaadata. Poliitilistel põhjustel ei ole see kerge. Samas on järjest selgem, et euroala vajab püsimajäämiseks radikaalseid reforme. Häälte jagunemine Euroopa Keskpangas veel üks selline reformi vajav aspekt.Copyright: Project Syndicate, 2010.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Martin Rajasalu: kaasaja äri-Kolumbused mõtlevad tehisarust
Tehisintellekti rakendamine ettevõtluses pole mugav, odav ega valutu, aga vananenud tehnoloogiast kinni hoides ei pruugi äri homme enam olemas olla, kirjutab töötajakogemuse ja juhtimistarkvara idu Moticheck tegevjuht ja kaasasutaja Martin Rajasalu.
Tehisintellekti rakendamine ettevõtluses pole mugav, odav ega valutu, aga vananenud tehnoloogiast kinni hoides ei pruugi äri homme enam olemas olla, kirjutab töötajakogemuse ja juhtimistarkvara idu Moticheck tegevjuht ja kaasasutaja Martin Rajasalu.
Raha kaasav Liven viitab ostukohale: aasta pärast on kinnisvara hind tipus tagasi
Tarbijate kindlustunne kasvab, intressid langevad ning see loob olukorra, kus kinnisvarahinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, usub Liveni tegevjuht Andero Laur.
Tarbijate kindlustunne kasvab, intressid langevad ning see loob olukorra, kus kinnisvarahinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, usub Liveni tegevjuht Andero Laur.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Parima juhi finalist: kiirem otsus on parem kui vale otsus
Suurim viga, mida juhtimisel teha, on aeglane otsustamine, rääkis parima juhi konkursi finalist ja Swedbanki juht Olavi Lepp.
Suurim viga, mida juhtimisel teha, on aeglane otsustamine, rääkis parima juhi konkursi finalist ja Swedbanki juht Olavi Lepp.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Prokuratuur süüdistab propagandaportaali Sputniku juhte sanktsioonide rikkumises
Prokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles esitas propagandaportaali Sputniku juhtidele süüdistuse rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises.
Prokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles esitas propagandaportaali Sputniku juhtidele süüdistuse rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumises.
Kuumaks köetud kullaturule saabus korrektsioon. Mis saab edasi?
Kullaturule saabus aprilli teises pooles oodatud korrektsioon, kuu lõpetas kollane metall sellele vaatamata plussis. 12. aprillil saavutas kuld ka päevasisese rekordi, kaubeldes enam kui 2400 dollaril untsist.
Kullaturule saabus aprilli teises pooles oodatud korrektsioon, kuu lõpetas kollane metall sellele vaatamata plussis. 12. aprillil saavutas kuld ka päevasisese rekordi, kaubeldes enam kui 2400 dollaril untsist.