Kõigilt ei saa võrdselt võtta

Üha enam on kuulda ja lugeda arvamust (nt Äripäev 15.09 Amet: rohelise energia tootjad ei vaja riigi abi), justkui oleks taastuvenergia toetused Eestis liiga suured, tuulest elektritootjad teenivat toetuste abiga liiga palju kasumit, Euroopas vähendatakse ju ka toetusi ja järelikult tuleb toetusi vähendada ka Eestis.

Mina pooldan seisukohta, et taastuvenergia toetusi ei tohi käsitleda ühe tervikuna, vaid need toetused tuleb diferentseerida allika (tuule-, päikese-, bio-, hüdro-, geotermaalenergia, jne) suuruse (suured, keskmised ja väikesed) ja asukoha järgi (näiteks tuulepargid maal ja merel, biogaasijaamad linna lähedal ja ääremaadel).

Toetuste eesmärk ei ole ju midagi muud, kui suunata erasektorit võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid. Üleeuroopalise kliimakokkuleppe sisu on vähendada ELis CO2 heidet 20% võrra, tõsta taastuvenergia osakaalu energiatarbimisest 20 protsendini ja saavutada 20% energia kokkuhoid aastaks 2020. Kui soovime suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimisest 20 protsendini, siis seda suunamuutust on võimalik saavutada mitmete hoobadega, millest üks mõjusamaid on toetused rohelise energia tootmiseks.

Võib-olla tõesti ülisuured saepuru koostootmisjaamad ongi tasuvad ilma toetusteta, seda ma ei tea. Tean aga, et biogaasijaamad, isegi praeguse taastuvelektri fikseeritud kokkuostuhinnaga, ei ole tasuvad. Näiteks biogaasi tootmise juurutamiseks on asjatundjad välja arvutanud, et toetus peaks olema praegusest krooni võrra suurem (1,84 kr/kWh). Eesti teoreetilisest biogaasi kogusest on võimalik toota u 10% primaarelektrienergiast.

Ja võib-olla megasuured maismaatuulikud vajavadki ainult pool kuni kolmandik praegusest toetusest, aga kas sama toetusega tuleb toime avamere tuulepark?

Biogaasi kasutamine on Eesti arenguvõimalus - see lahendab tööhõive probleeme maapiirkondades ja ka asulates, edendab taastuvenergia tootmist kohalikust toormest, mis omakorda mõjutab ka keskkonda, jäätmekäitlust, tasakaalustatud regionaalset arengut ja elavdab kohalikku majandust ning innovatsioonitegevust. Biogaasi valdkonna areng on mitmetahuline, omades mõjusid energeetikas, keskkonnakaitses, jäätmekäitluses, põllumajanduses, regionaalses arengus, teadus- ja arendustegevuses.

Eestis võiks vabalt praeguse kümnekonna biogaasijaama asemel olla 100-200 biogaasijaama, kui võtta aluseks Saksamaal toimunud biogaasitootmise arengulugu, muuseas biogaasitootmise toetustega suurusjärgus kuni 3,7 krooni/kWh.

Eestis on biogaasi areng teravdatult olnud juba rohkem kui viimase 2-3 aasta jooksul avaliku arutelu objektiks. Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni (EBA) loomine 2009. aasta mais aitab loodetavalt kaasa valdkonna strateegilisele arengule ja kindlustab vastava seadusandluse korrastumise, ühistes mängureeglites kokkuleppimise ja nende kokkulepete jõustamise. Taastuvenergia toetuste vähendamine või ärajätmine on biogaasivaldkonna poolt vaadates jäme kokkuleppest taganemine. Me oleme viimased kolm aastat töötanud selle nimel, et veenda biogaasitootmise mõttekuses ja nüüd selline lugu!

Kindlasti ei soosi aga üheülbaline ja ühetaoline taastuvenergia toetuse vähendamine biogaasi tootmise edendamist Eestis, kui praegu toimub valdkonna areng teosammul, siis toetuste vähendamisel jääb see rong seisma - kas see on meie valik? Arvan, et mitte.