"Midagi pole muutunud"

"Ma ise küll pole suuri muutusi märganud, et asjad oleksid raskemaks läinud. Arvan, et pigem on jäänud ikkagi samaks," kommenteeris ärikeskkonna edetabelit hulgikaubandus ettevõtte Karlskroona OÜ juht Janno Toming.

Ka puidutööstuse ettevõtet Raja KT OÜ juhtiv Eero Kohv muutusi ei tähelda. "Lihtsamaks pole kindlasti läinud, aga ma ei oska öelda, kas on ka raskemaks läinud," jäi ta nõutuks.

Veidi positiivsemalt oli meelestatud ehitusettevõte Vesiroos OÜ juhatuse esimees Riho Pihlapuu, kes vaidles raporti tulemustele vastu. Pigem arvan, et ikkagi paremuse poole muutub kõik, rääkis ta.

Kuigi üldiselt ei osanud ettevõtjad Eesti ärikeskkonna positiivseid külgi loetleda, tõi mõni siiski välja paar rõõmustavat näidet.

"Täna on kindlasti positiivne uus töölepingu seadus, mis on muutnud olukorra veidi tolerantsemaks ja ettevõtjasõbralikumaks," rääkis Pihlapuu. "Selge on see, et suurem osa Eesti ettevõtetest on hetkel likviidsusprobleemides, mõni vähemal teine suuremal määral," lisas ta. Kui on majanduskriis, siis ei ole suurtele kulutustele võimalik vastu pidada ja uus seadus on teinud asja paremaks, märkis Pihlapuu.

Ka puitehitiste tootmisega tegeleva Arctic Finland House OÜ juhatuse esimees Erik Jürjens tõi positiivse aspektina välja töölepingu seaduse muudatuse. "See oli vana hea igand ning igati ajast ja arust," selgitas ta. Jürjensi arvates Eesti riigis ettevõtjale otseselt suurt kaigaste kodaratesse loopimist ei toimu.

Ta kiitis ka EASi poolt pakutavate toetusmeetmete süsteemi ja asjaolu, et Eestis ei maksustata kogu teenitud kasumit. "Jumal tänatud, et meil ei ole kasumile tulumaksu kehtestatud. See oleks küll suur õnnetus, kui kogu teenitud kasumit maksustataks," märkis Jürjens.

Eero Kohvi kinnitusel pärsib Eesti majandust paljude ettevõtjate ebaseaduslik tegevus. "Minu meelest on Eestis varimajanduse ja maksupetturluse osakaal väga suur," rääkis ta.

Riho Pihlapuud häirib suhteliselt kõrge tööjõu maks, kuna tööjõud on juba praegu piisavalt kallis. "Minu arvates ei ole täna võimalik ajada taga arenenud Euroopa Liidu riikidega võrdset palgataset, sest me peame ikkagi arvestama, et asume Euroopa tsentrist piisavalt kaugel ja seetõttu on transpordikulud suured," rääkis ta. Pihlapuu kinnitusel tuleb mingi osa transpordikuludest kindlasti korvata palgast.

"Ääremaal elades on rohkem loodust ja rohkem metsa, kuid selle võrra on kindlasti kulutusi rohkem. Sellest johtuvalt meie palgatase jääbki väiksemaks ja meil ei saa kunagi tahta sama palka, mis on näiteks Saksamaal," selgitas Pihlapuu.