Tosin uusaastasoovi, mille täitumist ma üle kõige ootan

Öeldakse, et ole ettevaatlik oma soovidega, need võivad täide minna. Sügaval sisimas loodan, et sama kehtib ka uue, algava aasta soovide kohta. Seega, mul on tosin suuremat või väiksemat uusaastasoovi, mille täitumist ma alanud aastal ihkan.

Ma soovin, et Reformierakond ei võidaks mäekõrguselt Riigikogu valimisi. See pole hea Eestile, nii nagu Keskerakonna ülemvõim pole hea Tallinnale. Reformierakond on näidanud oma otsustusprotsessis ja enda suunatavas seadusloomes selget suundumist "meie teame, mis teile hea on"-mõtlemisele ja soovimatust ülejäänud ühiskonnaga diskussiooni pidada, ka teiste arvamusi arvestada.

Ma soovin, et me ei kuuleks valimiste järel ei K-R-S ega mingitest muudest varjatud rahastamise skeemidest.

Ma soovin, et mullu allikakaitse seaduse vastu võtnud valitsuskoalitsioon lõpetaks sellega seadusloome sõnavabaduse ohustamiseks. Et valitsus ei saaks uusi ideid näiteks Ungarist, kes lõi suurte volitustega meedianõukogu, kes võib sanktsioneerida ajakirjandusväljaandeid, mis pole piisavalt "tasakaalustatud".

Ma soovin, et me alahindame euroga liitumise mõju majandusele, nii nagu me alahindasime Euroopa Liiduga liitumise mõju. Ei osanud me toona ette näha välisinvestorite ja siia muu hulgas näiteks kinnisvarasse investeerivate välismaalaste suurt huvi kasvu pärast liitumist. Nii võib eurotsooniga liitumine suurendada arvatust enam välisinvestorite ja välisturistide huvi Eesti vastu ja kiirendada tervikuna Eesti majanduskasvu prognoositust rohkem. Eesti on praegu Euroopas "in", meist räägitakse ja meid imetletakse. Kasutame selle ära.

Ma soovin, et Tallinna börsile tuleks alanud aastal mõni uus ettevõte. Ehk isegi mitu. Eelmisel aastal maailmas suurimat kasvu näidanud Tallinna börs on pisike isegi Eesti suuruse riigi ja majanduse jaoks. Seega, kui sa usud Eesti majanduse väljavaadetesse, on Tallinna börs hea koht selle uskumuse väljendamiseks. Anname kohalikele ja välisinvestoritele siis selle võimaluse.

Ma soovin, et eurošokk oleks arvatust väiksem, et juba praegu kosumise märke näitav sisetarbimine asutaks end hiljemalt märtsis hoovõturajale. Et me sisetarbimine kasvaks alanud aastal vähemalt kümnendiku.

Ma soovin, et Skandinaavia riikide tugevad ametiühingud ja avalikkus ei takista sealsete ettevõtete tootmise ületoomist Eestisse, ma soovin et see protsess kiireneks veelgi.

Ma soovin, et viimased kaheksa kvartalit kestnud olukord, kus palgakasv jääb väiksemaks inflatsioonist, saaks otsa. Ja hiljemalt selle aasta teises pooles. Suure tõenäosusega peavadki ettevõtted järgmise, 2012. aasta äriplaani sisse kirjutama juba kümneprotsendilise palgakasvu.

Ma soovin, et avalik sektor ei satuks maksutulude suhteliselt heast laekumisest pöördesse ega hakkaks taas paisuma. Oleks tore, kui ametnikud/poliitikud ei unustaks kriisi ajal õpitud lihtsat tõde, kust tuleb raha, ja järgiks näiteks palkade tõstmisel erasektorit, mitte ei astuks siin uhkelt esirinnas.

Ma soovin, et buumiaja käibekõveralt kõvasti kukkunud ettevõtjate seas leviv fraas "äkki see ongi uus reaalsus" poleks seda mitte. Et ettevõtjad ei lepiks olukorraga, vaid sihiks palju kõrgemale. Mis tähendab, et mõne aasta tagused käibed-kasumid jäävad pikaks ajaks möödanikku!? Äkki on uus, tulevane reaalsus palju parem kunagisest kõige paremast reaalsusest?

Ma soovin, et eelmise aasta lõpus toimunud muutus aastaid kestnud trendis, kus internetis uudiste lugejate arv on kasvanud ja ajalehtede lugejate arv kahanenud, jääbki kestma. Meie online-väljaande lugejate arv on esmakordselt püsima jäänud ning lehetellimuste arv taas tõusuteele pööranud.

See annab kindlust veendumusele, et paberlehe ajastu hukust pole põhjust veel niipea rääkida ja paberlehte tasub investeerida. Nii tulimegi täna välja uue kujundusega, mis ajalehele tähendab kogu lehe koostamise põhimõtete ja tööprotsesside muutust. Tahame ajalehega üha enam aidata lugejal tulevikku vaadata.

Ma soovin, et Eesti iseseisvus püsiks tugevana. Ja et meil püsiks meeles, et iseseisvust ei saa pidada enesestmõistetavaks. Head uut aastat!