Supiköögihõng online-riigi kohal

Eestit kiidetakse kui tublit väikest uut liiget elitaarses "pistrike klubis", kes on oma rahanduse korras hoidnud ja kellest võiksid eeskuju võtta nii Kreeka kui ka Portugal. Euro lisab Eestile usaldusväärsust ja toob riiki investorid. Euro on aga ka samm lähemale Euroopale ja kaugemale Venemaast.

Miinusena tuuakse välja Eesti majanduse väiksust ja haavatavatust, kõrget inflatsiooni ning suurt tööpuudust: "Supiköögiaur online-riigi kohal" (Frankfurter Allgemeine Zeitung) ja "Kõik pole kuld, mis hiilgab" (Spiegel Online). Välispress on välja toonud kontrastid - valitsuse karm säästupoliitika, mis tegi Eesti küll eurokõlbulikuks, jättis tööta suure protsendi elanikkonnast. Ajakirjanikud, kes Eestisse kohale sõitsid, ei jäänud imetlema Tallinna City uhkeid büroohooneid ja kuulama poliitikute ilusaid sõnu, vaid jõudsid näiteks ka Balti jaama taha supiköökidesse.

Economist: paljude eestlaste jaoks tähendab euro turvalisust. Ühisraha on samm edasi Euroopa suunas ja eemale Venemaast. Eurotsooni jaoks on Eesti liitumine usalduse demonstratsioon.

Eesti viimase kümnendi majanduskogemus pakub mõndagi õpetlikku eurotsooni riikidele. Esiteks, isegi väike, vaene, postsovetlik riik võib ellu jääda, õigemini triivida, de facto valuutaliidus võimsa Saksamaaga. Teiseks, karmid säästumeetmed võivad taastada riigi rahanduse isegi pärast sügavat retsessiooni.

Der Standard: Eesti võiks olla eeskujuks Kreekale ja Portugalile. Balti riik on täiuslik euro kandidaat: väike homogeenne rahvas, kellel pole eriti võlgu ja kes oli valmis valusaid kärpeid tegema, et pikaajalisi kasvuvõimalusi parandada. Eesti võiks olla õpikunäide strateegiast, kuidas kaelani võlgades euro lõunapoolsed riigid kriisist välja võiksid saada.

Spiegel: kriisiraha Balti musterriigikesele. Mitte kõik ei ole kuld, mis hiilgab, kirjutab Spiegel ja toob esile Eesti kõrge tööpuuduse. Kui majanduskasv jääb praegusele madalale 2-3 protsendile, ei ole valitsusel võimalik majandust oma raha devalveerimise abil käima lükata, kirjutab leht ja toob näiteks Poola, kus selle meetodiga aastal 2009 kriisist jagu saadi.

Spiegel tsiteerib aga ka Ida-Euroopa eksperti ja börsilehe East Stock Trends väljaandjat Andreas Männicket, kes ütleb, et Ida-Euroopas ei saa kõike ühe vitsaga mõõta ja et väike Eesti võib ka euroga edukas olla.

Frankfurter Neue Presse: euro võib olla Eestile ohtlik. Eesti liitumine eurotsooniga tugevdab "pistrike" klubi. Samuti muutub odavamaks puhkus Eestis, kuna jääb ära rahavahetus. Samas on küsitav, kas euro Eesti jaoks ka hea on. Eurotsooni liikmena peab Eesti maksma kinni ka endast rikkamate kreeklaste ja iirlaste abi. Samuti ei ole Eestil enam võimalik raha re- või devalveerimine.

Financial Times: Eestisse tulevad investorid. Eesti loodab eurole üleminekuga lõpetada 2009. aastal alanud kriisi. Raha devalveerimishirmu kadu peaks riiki taas meelitama investorid ja muutma oma inimeste jaoks turvalisemaks laenuvõtmise.

Majanduslikus mõttes ühisraha klubi uue liikme lisandumist vaevalt et märkab - Eesti SKP on vaid 0,2 protsenti eurotsooni 8,9 triljonist eurost. Kuid Eesti eurotsooni astumine võib aidata Põhjala pankasid Swedbanki ja SEBd, kes on Balti piirkonnas praegu suurimad tegijad.

Neue Zürcher Zeitung: Eesti nõrgim koht on hinnastabiilsus. Uusima eurotsooni liikme Eesti nõrgim koht ehk Achilleuse kand on hinnastabiilsus. Novembris kerkis inflatsioon 5% - see tõus oli viimase kahe aasta suurim. Kui tõusvate toiduainete ja energiahindade ühekordne mõju ajapikku tasandub, siis kõige vaesema liikmesriigi katse kiiresti teistele järele jõuda tõstab hindu ka tulevikus, ja see on areng mida Brüsselist pinevalt jälgitakse.

Krugman: palju õnne, Eesti - ja minu kaastunne. Nobelist Paul Krugman, kes on pigem esindanud arvamust, mille järgi Balti riikidel pole devalveerimisest pääsu, õnnitles Eestit vastse liikmelisuse eest euroalal. "See on muljetavaldav saavutus, sümbol sellest, kuidas endisest Nõukogude Liidu provintsist on saanud eeskujulik Euroopa kodanik," kirjutas Krugman.

"Kuid selle seikluse hind on tähendanud depressiooni mõõtu majanduslangust: SKP on taas kasvul, kuid seda pärast 18% suurust langust.

IMFi prognoosid ulatuvad kõigest 2015. aastani - ja isegi selleks ajaks ei ole SKP fondi hinnangul veel 2007. aasta tasemel. Tööpuudus, mis kasvas ligi 18%-le, jääb aastani 2014 kõrgemaks 10% tasemest," nentis ta.

"Niisiis, palju õnne, Eesti, kuid avaldan ka kaastunnet. See ei olnud see särav sissemarss euroalale, mida teile lubati," kirjutas Krugman.

Financial Times: Eesti liitus, kurss langes. Euro alustas uut aastat langusega, samas ei ole see tõenäoliselt seotud Eesti liitumisega, kirjutas leht.

Kuigi Eestis on kõrge tööpuudus, on maksu- ja tööseadused väga ettevõttesõbralikud ja toetavad tõenäoliselt riigi edasist taastumist.

Autor: Katri Soe-Surén