Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väärtpaberiturgudel tuleb 2011. aasta veel parem kui 2010

Andrus Alber 04. jaanuar 2011, 00:00

Tallinna börs tegi möödunud aastal rekordi - indeks tõusis 73 protsenti. See oli aastal 2010 parim tulemus Euroopa börside hulgas ning parim tulemus meie börsi 15aastases ajaloos.

Kui julgen väita, et 2011. aasta tuleb veel parem, siis kas aktsiate hinnad tõusevad veelgi rohkem? Olen üsna kindel, et sellist hinnatõusu me uuel aastal ei näe, kuid minu optimism on seotud kolme asjaoluga.

Kauplemisaktiivsus peaks suurenema. See on esimene asjaolu. Tehingute arv jõudis lõppenud aastal 100 000ni, mis on viimase kolme aasta parim tulemus ja näitab jaeinvestorite usalduse taastumist. Kuigi aastane käive jäi väikseimaks alates börsi loomisest, nägime pidevat päevakäivete kasvu alates augustist.

Usun, et see suundumus jätkub ka alanud aastal, sest nii majanduse taastumine, euro tulek kui ka OECD liikmelisus on toonud meile palju positiivset vastukaja rahvusvahelises meedias.

Kauplemisaktiivsust peaks soodustama ka uuest aastast rakendunud investeerimiskontode süsteem eraisikutele ning paranenud keskkond võtmetöötajaid motiveerivate aktsiaoptsioonide väljastamiseks.

Uued börsiettevõtted. Kasvanud huvi Eesti ettevõtetesse investeerimise vastu saab parima väljundi siis, kui börsile tuleb uusi ettevõtteid ja see on teine põhjus olla optimistlikum kui aastal 2010. Lõppenud aastat mõjutas kahtlemata oluliselt riigi soovimatus talle kuuluvate äriühingute osalusi kohalike väikeinvestorite või pensionifondidega jagada. Eesti Energiast räägiti, kuid juttudeks see jäigi.

Maailma börsidelt leiame ridamisi riigi osalusega energeetikafirmasid ning raudteede, lennujaamade ja sadamate operaatoreid, sest tugev ja hästi toimiv kapitaliturg on üheks riigi edu aluseks.

Praegu võtab enamik Eesti ettevõtteid oma tegevuse rahastamiseks laenu pangast. Kohalik kapitaliturg on väga piiratud. Kohe, kui laenukraanid koomale keerati, olid ka ettevõtjad hädas, sest alternatiivi justkui polnud.

Kui riik suurima turuväärtusega ettevõtte puhul ütleb, et riik parem laenab ise ja annab laenuraha ettevõttesse, selle asemel et kaasata kapitali turult, siis annab ka riik sõnumi, et laen on parim lahendus. Näiteks Leedu energeetikafirmad on kohalikul börsil noteeritud. Uusim Balti börsiettevõte Litgrid kuulub peamiselt Leedu riigile ning on oma olemuselt meie Eleringi sarnane. Leedus toimub praegu aktiivne energeetikasektori ümberkujundamine ja valitsus on selgelt öelnud, et osa kapitali kavatsetakse selleks kaasata just börsi kaudu.

Seega on riigifirmade omanikeringi suurendamine laiem teema kui vaid Tallinna börsi huvi. Loodan, et pärast valimisi jätkub valitsusel julgust riigiosaluste börsile toomise teema juurde tagasi tulla.

Esmaemissioonid. Börsiettevõtete loetelu ei peaks aga loomulikult sõltuma vaid riigi tehtavatest otsustest. Eelmisel kevadel toimunud Premia Foodsi IPO näitas, et ka väiksemas mahus uusemissioonid võivad olla edukad. Lisaks tõstsid nii Eesti Energia ümber toimunud arutelu kui ka sügisel koostöös EASiga Eestis korraldatud teabepäevad paljude ettevõtjate teadlikkust börsist kui rahastamiskanalist.

Mul on hea meel, et viimase poole aasta jooksul toimunud kohtumistel on mitmed Eesti ettevõtjad viidanud oma lähiaastate börsiplaanidele. Ka meediast on läbi jooksnud mitmete ettevõtete nimed. Kas just nendest saavad alanud aastal uued börsifirmad, ei julge öelda. Eesti majanduse suurust arvestades on kaks-kolm IPOt aastas igati hea näitaja ning usun, et pärast mõneaastast vaheaega võiksime just alanud aastal selle tasemeni jõuda.

Ettevõtete noteerimine lihtsamaks. Kohalike olude paranemise taustaks on ka positiivsed muutused kogu Euroopa väärtpaberiturgudel. Paljudes Euroopa riikides, aga ka Euroopa Komisjonis ning isegi USAs ollakse mures väheneva uusemissioonide arvu pärast, seda eriti väiksema ja keskmise suurusega ettevõtete seas.

Kuna selle peapõhjuseks peetakse järjest rangemaid reegleid, siis ollakse astumas samme, mis muudaks ettevõtete noteerimise lihtsamaks ja paindlikumaks. Samal ajal tahetakse aga karmistada väärtpaberitega kauplemist reguleerimata turgudel, mis peaks suunama senisest rohkem tähelepanu börsidel toimuva poole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:44
Otsi:

Ava täpsem otsing