Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meedia piiramine kui 'parem valik': Ungari ja Eesti

Barbi Pilvre 10. jaanuar 2011, 00:00

Aasta lõpus jõustunud Ungari range meediaseadus koos loodud meedia kontrolli ametiga on kaasa toonud Euroopa poliitiliste jõudude ja ajakirjandusringkondade kriitika. Ka Eesti ajakirjanduses on seadus saanud tauniva hinnagu, paralleele on tõmmatud ka Eesti allikakaitseseadusega.

On muidugi ahvatlev spekuleerida, et mõlemad on kantud paremtsentristliku maailmavaate ettevaatlikkusest sõnavabaduse suhtes ja soovist meediat ohjeldada. Ungari seadust Eesti allikakaitseseadusega võrrelda oleks liialdus, ent kindlasti on mõlema loomise taustaks Kesk- ja Ida-Euroopa ühiskondades viimasel kümnendil levinud konservatiivsed, kui mitte autoritaarsed arengud. Need on paraku leidnud väljundi inimeste poliitilistest valikutes, nii et võime öelda: meedia ohjeldamine on paraku rahva enamiku tahe, mida poliitiline võim vaid ellu viib.

Ungari meediaseadus. Mais pärast sotsialiste võimule tulnud Viktor Orbani (47) paremtsentristlik partei Fidesz sai parlamendis 2/3 ülekaalu. Tema juhitavaid muutusi riigis on nimetatud konservatiivseks revolutsiooniks, mis tugineb "rahva tahtele". Aasta lõpus võttis parlament vastu mahuka meediaseaduse, mille eesmärk on kontrollida meedia sisu poliitilist tasakaalustatust ja vastavust üldkehtivatele moraalinormidele. Meedia monitoorimiseks ja kontrolliks loodi suurte volitustega riiklik meedia ja kommunikatsiooni amet, millel on volitused määrata trahve tasakaalustamata või solvava meediakajastuse eest kuni 750 000 euro ulatuses. Riikliku julgeoleku huvides on võimalik kohustada ajakirjanikke avaldama oma allikaid.

Orban on vastusena Euroopa poliitilistest ringkondadest tulnud kriitikale möönnud, et Ungari võib seaduses teha muudatusi, kui EL seda tungivalt nõuab. Ungari on ELi eesistujamaa, mistõttu on riigi arengud erilise tähelepanu all.

Kindlasti jälgitakse ka Eestis huviga, kus suunas liigub sõnavabadus Ungaris. Ungari meediast on suur osa rahvusvaheliste kontsernide, nagu RTL, Pro7, Springer, WAZ omandis. SpiegelOnline Internationalis (6.01.2011) ilmunud analüüsi hinnagul pole need kontsernid suurt muret väljendanud, kriitika on tulnud pigem Ungari poliitilise opositsiooni mõju all olevaist meediaringkondadest, kes on tõsiselt mures sõnavabaduse pärast.

Majandusliberalism ei tähenda poliitilist liberalismi. Miks on Kesk- ja Ida-Euroopas levimas ajakirjandusvabaduse ohjeldamise tendentsid? Kas on võimalik teha mingeid üldistusi postsotsialistlikes maades leviva vaimulaadi kohta?

Kesk- ja Ida-Euroopas võimutseva majandusliberalismi kõrval pole poliitiline liberalism, mis hõlmab inimõiguste ja isikuvabaduste tähtsustamise, üldse enesestmõistetav (vt. nt Jacques Rupnik, "Kriis, euro ja Kesk-Euroopa liberaalne prisma", Vikerkaar nr 12 2010).

Ka Eestis on toetus majandusvabadusele poliitiline pealiin. Ent sama ei saa öelda liberaalse mõtte toetuse kohta. Pigem kaldub Eesti avalik arvamus ja valdav poliitiline meeleolu konservatiivsuse, suletuse, kivistunud seisukohtade ja tõdede pooldamise poole. Poliitiline tahe peegeldab siin kindlasti rahva enamuse vaimulaadi. Inimesi huvitab praegu majandusliku heaolu säilitamine või taastamine ja stabiilsus ning kiirete muutuste tuultes otsitakse turvatunnet vanades, heades väärtustes ja kindlates tõdedes. Eriti üksmeelne on tõetahe, mis puudutab ajalugu või rahvusküsimust, aga ka näiteks multikultuursuse või erinevuste sallimise teemat.

Ei julge toetust meedia rangemale kontrollile ühiskonna vaimsest hangumisest otseselt tuletada, ent inimesed, kes pooldavad kindlaid seisukohti näiteks rahvuspoliitilistes küsimustes, eelistavad kindlasti ka meediat, kus kirjutatu oleks ühemõtteliselt "õige" ning eriervamused kindla sildiga "vale".

Meediavabadust piiravate sammude taga saab aga kindlasti ka näha meedia enda süüd, ohjeldamatut kommertsialiseerumist ja meediapildi lamenemist, mida kriitiline publik ammu heaks ei kiida. "Rahva volitust" meedia suhtes midagi ette võtta mõjutab pigem nähtav labasuse vohamine kui meedia poliitiline teravus ja paljastavus, mida lai publik sageli märgatagi ei oska. Poliitiline võim saab oma huvides kergesti kasutada argumenti: inimestel on meedia kõikelubavusest kõrini. Paraku visatakse meediat moraali ja "tõe" huvides piirates pesuveega välja ka laps - uinutatakse meedia valvekoer.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 17:15
Otsi:

Ava täpsem otsing