Gröönimaal kogub jõudu soov iseseisvuda

Romet Kreek 11. jaanuar 2011, 12:22

Mida kõrgemale kerkib nafta hind ja jääkilp sulab, seda enam räägitakse Gröönimaa soovist saada Taanist sõltumatus.

„Hiljutised avastused võimalike naftaleidude osas on kasvatanud debatte iseseisvusest,“ ütles Gröönimaa peaminister Kuupik Kleist Bloombergile. „See on meie eesmärk ja me liigume iga päev sellele lähemale.“

Gröönimaa panustab naftaressurside arendamisele, mis aitaks neil lõpetada Taani 300aastast ülemvõimu.

„Puudub automaatne mehhanism, et muutuda majanduslikult sõltumatuks ja iseseisvaks riigiks – need on kaks iseasja,“ ütles Kleist Oslos. „Muidugi, kui oleme majanduslikult iseseisvad, aitab see kõvasti kaasa.“

Gröönimaast kirdes asub umbes 31,4 miljardit barrelit naftat ning veel 17 miljardit barrelit võib asuda merepõhja all Gröönimaa ja Kanada vahel. Cairn Energy alustas mullu Gröönimaa läänerannikul  puuraukude rajamist ja leidis ühest puuraugust naftat.

„Kui kõik läheb nii, nagu me soovime, siis viie kuni kümne aasta pärast võiks alata nafta toomine,“ ütles Kleist.

Viimasel 30aastal on korduvalt püütud majanduslikult ebaõnnestunult Gröönimaal naftat toota, kuid üleilmne kliima soojenemine muudab Arktika uurimise käega katsutavamaks. Ka aitab sellele kaasa naftavarude mujal vähenemine.

Mullu andis Gröönimaa välja seitse litsentsi, sealhulgas sellistele kompaniidele nagu Statoil, Royal Dutch Shell ja Maersk.

Praegu maksab Taani aastas Gröönimaale umbes 608 mln dollarit subsiidiumit aastas, mida tuleb 10 700 dollarit iga saare elaniku kohta. Gröönimaa, kus elab 57 000 elaniku, sai 1979. aasta Taanilt autonoomia. Saare kahe miljardilisest majandusest umbes pool tuleb krevettide ekspordist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. January 2011, 17:45
Otsi:

Ava täpsem otsing