Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nordea: Portugal võib 2011-2013 vajada 50-60 mld eurot

Anne Oja 12. jaanuar 2011, 20:25

Küsimus pole selles, kas Portugal IMFi abi vajab, vaid millal nõustub riik seda vastu võtma. Rahavajadus ise võib aastatel 2011-2013 ulatuda 50-60 mld euroni, leiab Nordea peaökonomist Tõnu Palm.

Äripäev küsis, kuidas Portugali võlakirjade müük Eestit mõjutab, kui kõrgeks kujuneb intress ja kas Palm usub, et Portugalil õnnestub kriisist välja rabeleda.

Järgneb Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi kommentaar.

Portugali kriis mõjutab Eestit suhteliselt vähe. Eesti ei ole õnneks haaratud otseselt võlakriisi, sest Eesti võlakoormus ja eelarve defitsiit püsivad euroala riikide võrdluses tagasihoidlikud. Oluline on, et riigi finantsseisu toetavad ka reaalsektori makronäitajad, sh ekspordi kasv.

Euroala perifeeriariikide valus kogemus kinnitab, et konservatiivsus riigifinantsides ja mõistlik erasektori laenamine on kõrges hinnas. Globaalses konkurentsis püsimiseks on vaja kõikidel majandustel investeerida. Madalam võlakoormus ja seega kõrgem reiting võimaldavad riigil ja erasektoril kaasata investeeringuteks raha soodsama intressiga. Stabiilne finantskeskkond aitab meelitada ligi ka välisinvesteeringuid.

Tänases olukorras diferentseerivad finantsturud rohkem kui varem erinevate riikide vahel. Turgude surve motiveerib ka reitinguagentuure riikidele antud reitinguid ümber vaatama , turgude riskihinnanguid ja riikide ligipääsu võlakirjaturgudele varasemast rohkem arvesse võtma.

Aasta algusest kestnud riskimarginaali tõus finantsturul viis detsembris Portugali reitingu alanemisele tasemele A1 (Moody's). Portugal laenab täna 10 aastase tähtajaga raha ligi 4,2% kallimalt kui Saksamaa!  Isegi lühiaajaline 6 kuu võlakiri tähendab riigile 3.69% aastaintressi, mis teeb välisabi vältimise keerukaks.

Portugali majanduskasv langeb sel aastal ligi 1%  ning 2012. aastal on võimalik vaid kerge tõus. Sellises olukorras on raske eelarve defitsiiti koomale tõmmata (2010 defitsiit suurusjärgus 7,3%) ja võlalt kõrget intressi maksta.

Portugal on aastatega kaotanud konkurentsivõimes Ida-Euroopa riikidele ja Hiinale, kus tootmiskulud on madalamad. Vähene investeerimise aktiivsus ja kvalifitseeritud tööjõu nappus on piiranud lõunariigi majanduskasvu. Portugalil seisavad seega ees struktuurreformid, mis võimaldaks tõsta tootlikkust ning alandada tootmiskulusid. Need muutused ei sünni üleöö ning nõuavad alguses rahastamist.

Arvestades teiste euroala riikide (Saksamaa, Prantsusmaa ja Soome) viimase aja remarke, et Portugali valitsus aktsepteeriks abi, on küsimus pigem mitte, „kas“, vaid hoopis „millal“ abi vastu võetakse.

Kui Portugal abi küsib, võib abipaketi suuruseks kujuneda meie hinnangul 50-60 mld eurot. Sellest rahasüstist piisaks, et katta võlgade refinantseerimise vajadus ning eelarve defitsiit perioodil 2011-2013.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. January 2011, 20:25
Otsi:

Ava täpsem otsing