Ettevõtlusvarade pärimise teema Eestis vähetuntud

Arvestades Eesti juba kahekümne aasta pikkust erakapitali ajastut võiks äride juhtimise jätkusuutlikkus ja ettevõtete omanduse pärimine olla tugevamalt varade juhtimisse integreeritud.

Omanikest juhid, kes headel aegadel said vabamalt nautida nõukogus olemise ja visionääri staatust, on majandusolukorra pingestudes hakanud rohkem osalema igapäevase juhtimise tasandil. Seda tulenevalt kas kulude kokkuhoiu vajadusest või soovist saada oma visioon kindlamini ellu viidud.

Lisaks ettevõtte jätkusuutlikule juhtimisele, tuleb omanikel ja omanikest juhtidel aja kulgedes üha enam mõelda ja võtta ette samme ettevõtlusest tulenevate varade pärimise teemadel. See on meie ühiskonnas uus kogemus.

Eesti kogemusest võib väita, et esmalt püüavad omanik-juhid kaasata oma järglasi ja lähedasi äride juhtimisse, kuni selleni välja, et ollakse valmis tulenevalt lähedaste huvidest asutama uusi ärisid. Aga inimesed on erinevad, kõigil on valikuvabadus ja põlvkondadel erinevad eelistused.

Teise alternatiivina, juhul kui lapsed vanemate jälgedes otsustavad mitte käia, on planeerida ja kasvatada varakult ärijuhile väljaspool perekonda tulevat järelkasvu. See peaks olema teadlik tegevus, aga Eesti eraettevõtetes hetkel praktikas pigem sammuke vajadusest maas.

Pärimise eesmärgiks on nii enese ja tehtu jäädvustamine, aga ka varade säilitamine ja kasvatamine tulevaste põlvkondade jaoks. Pole inimest, pole probleemi lähenemine ei pruugi olla pärimise puhul parim. Pangad ja muud professionaalseid teenuseid osutavad firmad, nagu majandusteadlane Tom Peters neid kutsub, aitavad pärimise ettevalmistamise vajadusele tähelepanu juhtida. Sellised firmad on varahaldurid, advokaadid, maksunõustajad. Teema olulisusega on nõus oldud.

Arenenumates riikides teevad privaatpangad varakate võsukestele erilisi koolitusprogramme ja valmistavad neid ette „varade koorma kandmiseks“. Professionaalid saavad omalt poolt esitada varaomanikele pärimise teemal mõtlema panevaid küsimusi, näidata lahenduse variante ja ka teema korraldamata jätmisega kaasneda võivaid negatiivsemaid stsenaariumeid. Hea meel on tõdeda, et reaalseid lahendusi on hakanud Eestiski juba tekkima.

Pärimise korraldamisel kasutatakse erinevaid variante. Mitte midagi tehes allub vara jaotamine isiku surma korral pärimisseadusele, mis käsitab päritavat vara residendist pärija jaoks nullhinnaga saaduks. Erandiks on ainult raha pärimine. Siinjuures on oluline mõelda läbi, kas pärija planeerib tulevikus ikka olla meie riigi resident.

Pärimise struktuuridest kasutatakse maailmas laialdaselt Inglise õigusruumist alguse saanud nn truste. Trust tähendab lepingulist suhet, kus vara antakse ühe isiku poolt teise hüveks hallata. Trusti pandud vara hallatakse tulenevalt eesmärkidest ja piirangutest ning jagatakse tulenevalt trusti looja varasemalt etteantud tingimustest. Eesti seadusandlus kahjuks truste ei tunnista; kuna trust ei ole juriidiline organ, siis trusti nimel ei saa näiteks pangaarvet avada. Seetõttu on meie inimestel trustide puhul kasutusse tulnud Malta ja Küprose trustid. Mujal maailmas kasutatakse kallima hinnaga Šveitsi ja Luksemburgi truste.

Üheks pärimise struktuuriks on kindlustuspoliisid. Siinjuures on oluline teada täpselt valitud jurisdiktsiooni, kulude struktuuri ja tagada, et ka pärijad oleksid sellest kõigest teadlikud. Eesti inimesed ei ole väga aktiivselt kindlustuse struktuure pärimise eesmärgil kasutanud. Põhjuseks kohalike kindlustustoodete fookus jaekliendile, aga ka toodete keerukus.

Nii trustid, kindlustused kui ka enamus teisi struktuure toovad kaasa maksusoodustused ja väiksema läbipaistvuse avalikkuse jaoks. Tegemist on väga spetsiifilise ja ajas muutuva teemaga, mida omal jõul on enamasti keeruline hallata.

Ühe lihtsama variandina on Eesti inimesed kasutanud vara edasiandmist pärijatele juba varasemas ettevõtte ja pärimisele eelnevas staadiumis. Sellega saavutatakse suurem pärijate kaasatus ja eeldatavalt vara edasiandmine väiksema maksukohustusega.

Oleme inimloomusele omase edasipüüdva tegevusega tekitamas rikkust juurde. Ja kapitalismi algetapid on meie jaoks läbitud. Seetõttu vajaks ärijuhtimise jätkusuutlikkuse ja pärimise teema laiemat kõlapinda ja kaasamõtlemist nii omanike endi, professionaalide kui ka riigi poolt. Eesmärgiks tuleks võtta siht, et vara ja ka varakad ikka Eestisse jääksid ja et Eesti ettevõtete juhtimisel mõeldaks pikaajalises plaanis nii endi kui ka rahvuslike huvide olulisusele. Aga miks mitte võtta täiendavaks eesmärgiks ka, et väljastpoolt varale ja varakatele Eesti atraktiivsemaks varade planeerimise ja halduse keskkonnaks teha."