Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Angerjavarud otsakorral
Seoses angerjavaru jätkuva kahanemisega on Euroopa Liidu riigid otsustanud sel aastal keelata angerja ekspordi ja impordi, et võimaldada varudel taastuda. Saare maakonna kalurid on seda meelt, et keeluga on hiljaks jäädud, sest angerjavarud meie vetes on pea olematud.
“See ekspordi- ja impordikeeld ei muuda meie elu enam kuidagi, angerjat lihtsalt pole. Mõrdadega saame veel mõne suure merehulguse, keda kormoranid alla kugistada ei saa ja kes hüljeste käest imekombel on pääsenud,” rääkis Meie Maale Tehumardi kalur Eino Ruttu, sajandivahetusel maakonna angerjakuningaks tituleeritud mees.
“Me käime veel refleksist angerjat püüdmas, kuigi see on absoluutses kahjumis. Oma tarbeks ja paarile sõbrale eelmisel aastal veel sain ja kogu lugu,” kirjeldas mullu neli angerjamõrda merre püügile viinud Torgu vallas kaluri ametit pidav Ülo Tammeväli.
Maailma Looduskaitse Liidu punase raamatu järgi on angerjas väljasuremisohus ning kuulub äärmiselt ohustatud liikide hulka. Väljasuremise põhilisteks põhjusteks peetakse keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Kadri Alasi hinnangul inimmõju elupaikadele, nagu näiteks tõkete ehitamine angerja rändeteedele ja ülepüük kõigi vanusejärkude, eriti aga just klaasangerja osas.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.