Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaata, millised on Eesti 10 rikkamat suurfirmat

    EDETABEL: Avaldame kümme suurfirmat, millel oli 2009. aastal kontodel ja hoiustel enim vaba raha või lühiajalisi finantsinvesteeringuid.

    1.Eesti Energia ASOmanik on riik.Valdavalt lühiajalistes deposiitides oli firmal 2009. aasta lõpus 29% varadest summas 6,8 mld kr (437 mln eur).
    2. G4S Eesti ASOmanik on Suurbritannia firma G4S International Holdings Ltd, G4S PLC on noteeritud Londoni börsil.Rahana arvelduskontol oli firmal 2009. aasta lõpus 89% varadest summas 1,03 mld kr (66 mln eur).
    3. Neste Eesti ASOmanik on Soome firma Neste Oil Oyj.Lühiajaliste finantsinvesteeringute all oli firmal 2009. aasta lõpus 59% varadest summas 696 mln kr (44 mln eur), valdavalt on summa edasi laenatud emafirmale, natuke (1,5 mln eur) aga ka kontserni kuuluvale Reola Gaasile.
    3. Norma ASOmanik on Rootsi ettevõte Autoliv AB.Peamiselt hoiustel oli firmal likviidset vara 2009. aasta lõpus 62% varadest summas 635 mln kr (41 mln eur). 85 mln kr (5,4 mln eur) hoiustati emafirmas.
    4. BLRT Grupp ASSuuremad omanikud Fjodor Berman, Valeri Kovalenko ja Mihhail Gnidin.Rahas oli firmal 2009. aasta lõpus 17% varadest summas 620 mln kr (40 mln eur).
    5. Merko Ehitus ASSuuromanik on Toomas Annus, tegemist on Tallinna börsil noteeritud ehitusfirmaga.Rahas ja lühiajalistes deposiitides oli firmal 2009. aasta lõpus 25% varadest summas 577 mln kr (37 mln eur).
    6. Elisa Eesti ASOmanik on Soome firma Elisa Oyj.Soome firma Elisa OyjRahas oli firmal 2009. aasta lõpus 41% varadest summas 573 mln kr (37 mln eur).
    7. Riigi Kinnisvara ASOmanik on riik.Peamiselt lühiajalistes deposiitides oli firmal 2009. aasta lõpus 12% varadest summas 516 mln kr (33 mln eur).
    8. Eesti Vedelkütusevaru AgentuurOmanik on riik.Rahas oli firmal 2009. aasta lõpus 18% varadest summas 429 mln kr (27 mln eur).
    9. ALSTOM Estonia ASOmanik Hollandi firma ALSTOM N.V., Eestis tegutses firma peamiselt Narva Elektrijaamades, firma põhitegevus on katelde jm remont ja hooldus.Peamiselt lühiajalistes deposiitides oli firmal 2009. aasta lõpus 93% varadest summas 412 mln kr (26 mln eur).
    Allikad: Äriregister, Äripäev
    Reedel avaldas Äripäev TOP25 ettevõtetest, millel on väike omanikering ning mis omasid 2009. aasta lõpus enim raha ja/või lühiajalisi investeeringuid.
    Autor: Piret Reiljan, Kadrin Karner
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Baltic Horizoni renditulust kadus kolmandik
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Kinnisvarafond Baltic Horizon Fund teenis esimeses kvartalis 33% vähem renditulu ning fond langes kahjumisse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Investeering iseendasse: kuidas juhina tööturul oma väärtust tõsta?
Tänapäeva konkurentsitihe tööturg nõuab juhtidelt pidevat enesearengut ja oskuste uuendamist. EBSi täiendkoolitusprogrammid pakuvad võimalust enda professionaalset väärtust tõsta, arendades samal ajal vajalikke oskusi, mis aitavad silma paista nii praegustele kui tulevastele tööandjatele. Programmide mitmekesisus võimaldab juhtidel spetsialiseeruda konkreetses valdkonnas, nagu finantsjuhtimine, ESG juhtimine või coaching.
Tänapäeva konkurentsitihe tööturg nõuab juhtidelt pidevat enesearengut ja oskuste uuendamist. EBSi täiendkoolitusprogrammid pakuvad võimalust enda professionaalset väärtust tõsta, arendades samal ajal vajalikke oskusi, mis aitavad silma paista nii praegustele kui tulevastele tööandjatele. Programmide mitmekesisus võimaldab juhtidel spetsialiseeruda konkreetses valdkonnas, nagu finantsjuhtimine, ESG juhtimine või coaching.