Kas toorainehindade lõputu tõus jätkub?

Tõnis Oja 09. veebruar 2011, 00:00

Eelmisel nädalal vaagisid Eesti Maaülikooli teadlased Rando Värnik ja Ants-Hannes Viira Postimehes toiduainete hinnatõusu põhjuseid ja jõudsid järeldusele, et nõudlust toiduainete ja põllumajandussaaduste järele veavad maailma rahvastiku kasv, toidu tarbimise kasv keskmiselt ühe elaniku kohta ning põllumajandussaaduste kasutamine nn biokütuste tooraineks. Hinnakujundajana oli ääremärkusena ära toodud ka ootused järgneva saagi kohta. Paraku oli põhjalikus artiklis välja toomata jäänud toorainete hinnatõusu üks olulisemaid ning ilmselt praeguse tõusutsükli kõige olulisem põhjus - keskpankade, eriti USA Föderaalreservi, rahapoliitika. Dollari, euro ning jeeni rekordmadalad intressid ning USA keskpanga rahapoliitika lõdvendamise teine voor (QE2), mida lihtsustatult võib nimetada ka rahatrükiks, on kergitanud finantsturge, eriti järsu tõusu on teinud toorainete hinnad.

Olen tooraineturge jälginud peaaegu 15 aastat, aga nii üksmeelset hinnatõusu, kus tõusevad kõikide börsikaupade hinnad, ma ei mäleta. Kui juhtuski, et mõne tooraine hinnatõus jäi algul veidi venima, siis peagi tehti mahajäämus kiiresti tasa. Nii oli puuvilla hind liikunud alates 1995. aastast vahemikus 40-80 USA senti nael kuni eelmise aasta suve lõpuni, siis aga hakkas kiire liikumine uutele rekorditele. Möödunud aasta 20. septembril kerkis puuvilla hind esimest korda üle ühe dollari taseme ning 8. oktoobril kerkis see juba 1,198 dollarini nael, mis oli siis ametlikult kõrgeim hind alates 1870. aastast, mil loodi New Yorgi puuvillabörs. Praegu maksab puuvillanael üle 1,76 dollari ning kõigi aegade kõrgeimast hinnast jääb puudu vaid mõni protsent. Mississippi ajalooühingu andmetel kerkis puuvilla hind rekordtasemele - 1,89 dollarit nael - Ameerika kodusõja ajal aastatel 1861-1865, kirjutas The New York Times.

Või teine näide. Jaanuari keskel kirjutasin toorainetest kommentaari ajakirjale Inseneeria, kus märkisin, et ühe väikse erandina oli kakao hind kerkinud viimase poole aastaga vaid 2%. Käsikirja ärasaatmisest oli möödunud aga vaevalt nädal, kui hakkasid tulema uudised kakao hinna kerkimisest rekordtasemele.

Nagu öeldud, pole toormehindade peamiseks tõusumootoriks mitte niivõrd nõudluse suur kasv, millel on samuti oma osa, vaid keskpankade lõtv rahapoliitika madalate intresside ja nn rahatrükkimise näol. Esiteks, rahatrükk tekitab finantsturgudel liigset likviidsust, millele investorid otsivad tulusamat rakendust. Teiseks, toormetega kaubeldakse peamiselt tulevikutehingute turgudel. Ainuüksi Londoni Kontinentidevahelisel börsil (ICE) on toornafta kauplemise päevane maht viis korda suurem kui nafta kogutoodang. Tulevikutehingud baseeruvad aga reeglina laenurahal. See tähendab, et mida madalamad on intressid, seda suuremad on kauplemismahud. Kuna suurem osa tooraineturgudest on dollaripõhised ning USA valuuta baasintress on sisuliselt null, pole mingi ime, et toormehinnad liiguvad taevasse.

Davosi majanduskonverentsil toimunud diskussioonidel valitsesid peamiselt optimistlikud toonid. Uudisteagentuur Bloomberg kirjutas, et pankade ja investeerimisfirmade juhid pühendasid vähem aega aruteludele ning rohkem kohtumistele klientidega ja vastuvõttude-pidude korraldamise ja ise neil osalemisele.

Üsna üksikuks hüüdjaks hääleks kõrbeks oli konsultatsioonifirma Oliver Wyman partner Barrie Wilkinson, kes hoiatas, et aastal 2015 ähvardab maailma uus finantskatastroof - toorainemulli lõhkemine. Tema sõnul on eelmise kriisi põhjused - lõtv rahapoliitika ning kaubanduse tasakaalustamatus - veel suuremad kui mõned aastad tagasi. Konsultatsioonifirma raportis märgitakse, et pangad ei soovi aktsepteerida väiksemaid omakapitali tootlusi (ROE), mida sunnivad neile peale finantsasutustele peale pandud uued regulatsioonid. Seetõttu otsivad nad suuremaid tootlusi tooraine- ja arenevatelt turgudel. Raportis toonitatakse, et pankade juhid ja aktsionärid peaksid ükskord mõistma, et varasemate aastate suured tootlused ei ole jätkusuutlikud ning nad peaksid paremini monitoorima riske, seda eriti valdkondades, kus kasumid on ebatavaliselt kõrged. Vastasel korral kordub kõik.

Toormehindade tõusu jätkumine sõltub peamiselt suurriikide, eriti USA keskpanga poliitikast. Nii kaua, kui jätkub rahapoliitika lõdvendamine, jätkub ka hinnatõus, trendi muutumiseks on vaja baasiintresside tõstmist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:47
    Otsi:

    Ava täpsem otsing