Perens: oleme ree peal tagasi

Vajadus provisjonide järele on vähenenud.  2010. aastal eraldas pank provisjonideks 103,7 miljonit eurot, mis on 2009. aastaga võrreldes 58 protsenti vähem.

Kõige olulisemat mõju kvartali tulemusele avaldas potentsiaalsete laenukahjumite katteks tehtavate eraldiste (provisjonide) püsimine väga madalal tasemel. Neljandas kvartalis kestis majanduse olukorra paranemine ja Swedbanki analüütikud prognoosivad positiivse trendi jätkumist 2011. aastal - tänavuseks majanduskasvuks ootame 4,2 %.

"Piltlikult saab üldise majandusolukorra kohta öelda, et see on tasakaalustunud ja oleme ree peal tagasi. Regi ise on aga teistsugune kui enne kriisi," ütles Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens. Ta märkis, et raskete aegade läbimine on muutnud panga väga efektiivselt tegutsevaks organisatsiooniks ja kulud on vähenenud, mistõttu kulu-tulu suhe on aegade madalaim. 

Eurole ülemineku positiivsed mõjud majandusele peaksid ajapikku suurendama majandusaktiivsust ja investeeringuid. "Üldiselt positiivsemaks muutunud keskkonnas soovitan kõigil osapooltel siiski hoiduda eufooria eest - näiteks on oluline, et laenude võtmine ja andmine toimuks vastutustundlikult, ilma "osturallideta“," lausus Perens.

Eesti üksuse tegevuskasum enne laenukahjumeid tõusis 2010. aastaga 12% (187 miljoni euroni).

Võrreldes 2009. aastaga jäi klientide hoiuste maht IV kvartalis samale tasemele ja laenuportfell vähenes 8%. Vaatamata uute laenude võtmise mõõdukale kasvule 2010. aasta teises pooles, toimus aastaga üldine laenukoormuse vähenemine kõigis Balti riikides.

2011. aastal on oodata klientide huvi tõusu laenuvõtmise vastu, kuna tarbijate kindlustunne majanduse suhtes on kasvanud - oluline on jätkusuutliku laenamise põhimõtete järgimine kõigi turuosaliste poolt.

Kuna paranenud on nii ettevõtete kui ka eraisikute laenuportfell, siis probleemsete laenude maht tervikuna 2010. aasta teises pooles vähenes. Samuti on näha nõudluse vaikset taastumist uute laenude võtmise osas. Swedbank jälgib hoolikalt laenukvaliteeti kõigil oma koduturgudel, et panga laenutegevus oleks tasakaalus ja jätkusuutlik.

Probleemsed laenud (impaired loans) olid 31. detsembri 2010 seisuga 526 miljonit eurot, mis on samal tasemel kui 31. detsembril 2009.

2010. aastal suurenes puhas intressitulu võrreldes aastataguse ajaga võrreldaval baasil 11%. IV kvartalis toimus arvestusreeglite ühtlustamine Swedbanki grupis, millega laenude viiviste arvestus liikus muude tulude alt intressitulude alla. Intressitulude kasv oli peamiselt tingitud krooni ja euro intressimäärade ühtlustumisest.

Teenustasutulu kasvas 2010. aastal võrreldaval baasil 1 protsendipunkti võrra (alates 2010. aastast kajastatakse kindlustusega seotud teenustasukulu kulude all). Tulude baasi toetas ka ühekordne tulu 4,6 miljonit eurot, mille pank sai MasterCardi aktsiate müügist.

2010. aastal oli fookuses efektiivsuse parandamine, mille abil suudeti langetada kulusid 5 protsendipunkti võrra. Kulud IV kvartalis on teiste kvartalitega võrreldes kõrgemad hooajaliste mõjude tõttu. Samuti jäi IV kvartalisse suur osa Swedbanki europrojekti kuludest, mis kokku ületavad 10 miljonit eurot.

Töötajate arv jäi 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga samaks. 

Eesti üksuse tulu-kulu suhe oli 2010. aastal 0,37 (0,40 aastal 2009).

Swedbanki 2011. aasta I  kvartali tulemused avalikustatakse 28. aprillil 2011.