Pastelne periood eesti kunsti ajaloos

Kunstnikest on Kumus hiljuti avatud näitusel esindatud 1930. aastate meistrid Adamson-Eric, Addo Vabbe, Karl Pärsimäe, Villem Ormisson, Endel Kõks jt.

Tuntumate teoste kõrval on näitusel eksponeeritud ka nende vähem nähtud looming, näiteks Villem Ormissoni "Tartu vaade", mille päikesekuma peegeldavad punakad katused lisavad soojust üldiselt külmale ja pastelsele maalile.

Nagu näituse pealkiri vihjab, on teemaks värvid ja valgus ning eesti kunstnike oskuslikkuse näitamine nende kahe elemendi komponeerimisel. Peale meisterlikkuse võivad värv ja valgus peegeldada emotsionaalset hoiakut, hetkelist või üldist, üksikisiku või sootsiumi meelestatust.

Nõnda näib see olevat ka tolleaegse eesti kunstiga, milles kõlab sõjaeelsele ja -järgsele ajale omast kurba viit - masendus ning üldine sotsiaalne ja majanduslik kriis ei ole jätnud puutumata ka kunstnikke.

Nii on maalid külmades toonides või valusalt kriiskavad punased, kontrastsed. Sisugi on tagasihoidlik ja argipäevane: lihtne vaikelu, dramaatilised maastikud, külmapilgulised ja kaugusesse vaatavad inimesed. Veidike grotesksust pakub Kaarel Liimand oma maaliga "Maskid".

Elujanu ja rõõmsameelsus näivad olevat eksponeeritavale kunstiajastule võõrad, pigem on see vaikne ja tagasihoidlik. Kuid ka kurbusel on oma võlu ja jõud ning nii mõnelegi võib pastelne kunst südant soojendavalt ja rahu toova teraapiana mõjuda. Varem varjul olnud tööde nägemine ja talviselt külma ekspositsiooni kogemine mõjub omamoodi maagiliselt.