Töötusele tuli leevendust

Statistikaameti teatel jäi eelmise aasta neljandas kvartalis töötute arv esmakordselt alla 100 000, töötuid oli 93 000 ja töötuse määr oli 13,6 protsenti.

Einsteini sõnul on töötus hakanud kahanema tänu ehitussektori elavnemisele ning Põhjamaadest tulevatele töökohtadele. "Sellisest trendist räägitakse minu tutvusringkonnas palju, et Skandinaaviast kolib tootmine tasapisi teisele poole lahte üle. Üks Soome firma, kellel on siin seni olnud kaks-kolm töötajat, tahab nüüd tootmist Eestis laiendada ning värvata juurde 20-30 töötajat," tõi ta näite.

Teine trend on Einsteini sõnul see, et Soome ostab Eestist teenust sisse, mitte ei kasuta Eesti töölisi. "Minu sõber registreeris osaühingu ja teeb Soomes allhanketööd. Ma arvan, et mingi mõju sellel ikkagi on, kuna Soomes ehitatakse päris palju," rääkis ta.

Tsemendi müük on lakmus. Einsteini sõnul paraneb olukord ka Eestis. "Ma näen juba tsemendi müügi järgi, et numbrid selle aasta alguses on natukene suuremad kui mullu. See näitab, et ehitus on ikkagi aktiivsem ja ehitussektor hakkab ka tasapisi rohkem tööd pakkuma," rääkis tsemenditootja." Tema sõnul peaks see aasta omakorda parem tulema kui 2010. Kindlasti ei tule suurt hüpet, aga kõikide tundemärkide järgi pakub ehitus praegu rohkem tööd kui kahel viimasel aastal," lausus ta.

Einstein tõdes, et Kunda Nordic Tsement pole mullu töötajaid juurde võtnud. "2009. aastal, kui olime suurtes raskustes, vaatasime oma read üle ja koondasime. Praegu oleme üsna optimaalsel tasemel. Pole vaja kedagi koondada ega juurde võtta - meie efektiivsus on tõusnud."

Kunda Nordic Tsement töötab praegu kahe ahjuga, kuid olemas on neid kolm. "Kui on vajadus kolmas ahi käima panna, peame inimesi juurde võtma. Kuid selleks peab ehitusturul suur tõus olema ja see tuleb võib-olla järgmisel aastal," nentis Einstein.

Tootmismahud suurenenud. Rahandusministeeriumi teatel on majanduse kiire taastumine toonud kaasa tööjõunõudluse märgatava suurenemise. Kuna majanduskasvu kiirenemine on tulnud peamiselt tootmismahtude suurenemisest tööstussektoris, siis on ka hõive kasv olnud peamiselt mõjutatud tööstusvaldkonna töötajate arvu kasvust.

Rahandusministeeriumi teatel oli tööturu areng 2010. aasta lõpukuudel nende suveprognoosis eeldatust mõnevõrra positiivsem. Lisaks on lähikvartalitel oodata tööpuuduse jätkuvat vähenemist ning selle aasta kokkuvõttes võib tööpuudus osutuda ennustatust mõnevõrra väiksemaks. "Eesti majandus on näitamas oodatust paremaid tulemusi, kuid põhiline on siiski ootustele vastav: buumi aja moonutustele peab järgnema ümberstruktureerumine ja siseturult välisturgudele orienteerumine. Riiklike stiimulitega tuleb olla väga vaoshoitud ja täpne, sest need takistavad kohanemist, ei saa tuua olulist paranemist ja on väga kulukad," kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

Murrang mullu kevadel. Eesti Panga ökonomisti Natalja Viilmanni sõnul lõppes pea kaks aastat kestnud tööhõive vähenemine 2010. aasta teises kvartalis, kui hõive suurenes esimese kvartali suhtes 0,9%. "Toona ei saanud veel kindel olla, kas tegu on hõive taastumise alguse või pelgalt hooajalisusest tingitud muutusega," märkis Viilmann. "Tööturg stabiliseerus siiski ka järgnevates kvartalites ning hõive taastumine jätkus," lisas ta.

"Kuigi ekspordi ja töötleva tööstuse kasvumäärad püstitasid aasta lõpus seninägematuid rekordeid, ei hakanud hõive kohe plahvatuslikult kasvama, suurenedes töötlevas tööstuses aastaga 14 600 võrra," märkis Viilmann. "Sellisel tasemel oli tööstuses hõivatute arv kolm aastat tagasi." Uusi tellimusi täidetakse tema hinnangul praegu veel töötundide arvu suurendamise ning tootlikkuse kasvu abil, kuid majanduskasvu jätkudes peaks ka hõive järjest rohkem kasvama.

Uued töökohad soodustavad tarbimise kasvu. LHV analüütiku Nils Vaikla sõnul on ekspordil põhinev SKP kasv mõjunud positiivselt hõive suurenemisele. "Uued töökohad on tekkinud töötleva tööstuse sektorisse, mis on välismaalt tulevate tellimuste täitmiseks suurendamas töötajate arvu," märkis Vaikla. "Töötuse määra langemine elavdab selle aasta jooksul tarbimist," ennustas ta.

Neljas kva rtal andis rõõmsama signaali. "2010. aasta neljandas kvartalis vähenes pikaajaliste töötute arv peaaegu viiendiku võrra, mis viitab struktuurse tööpuuduse süvenemine peatumusele," jätkas Vaikla ja lisas, et tänu majanduslanguse ajal tehtud töökorralduse muutustele on ettevõtete efektiivsuse näitajad oluliselt paranenud. "Nüüd, käibe tõusuga suurendatakse esmajärjekorras töötajate töötundide arvu," märkis ta.

LHV Pank ootab jaanuaris avaldatud prognoosi kohaselt 2011. aasta majanduskasvuks 4,8% ja selle aasta neljanda kvartali lõpuks töötuse määra langemist 12,5%ni. "2011. aasta esimesel poolel töötuse määra langustempo kahaneb, kuid tänu sisenõudluse elavnemisele püsib kogu aastal vältel langustrendis," sõnas analüütik.

"Töötuse määra langemiseks alla 10% on vaja stabiilset pikaajalist majanduskasvu ning töötute ümberõpet. Töötuse määra protsent jääb kahekohaliseks suure tõenäosusega veel mitmeks aastaks," lausus Vaikla.